lg 1, 2 ja
lg 1 alusel asendada J.D-le Tartu Maakohtu 26.03.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07-3643 mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, millele vastab 33 päeva vangistust, 66 (kuuskümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata J.D-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud.
lg 4 alusel on J.D kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata J.D üldkasuliku töö 1
järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000 krooni. Kohtuotsus jõustus 02.04.2007.a. 10.09.2009.a esitas kohtutäitur Oleg Sirotin kohtule avalduse J.D-le asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt on J.D suhtes algatatud täitemenetlus 13.06.2007.a. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 22.06.2007.a. J.D rahalist karistust tasunud ei ole, nõude jääk on 5000 krooni. Kohtutäituri andmetel on võlgnikul kinnisvara, mis on arestitud teiste nõuete katteks. Võlgnikul on kontod Swedbankis, SEB Pangas, laekumisi ei ole. Ametlikku töökohta ei ole. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise. Kohtuistungil selgitas J.D, et tal ei ole olnud võimalust rahalise karistuse tasumiseks, kuna tal pole regulaarset sissetulekut. Viimasel ajal on ta saanud tööd teha, kuid raha on arvelt läinud teiste nõuete katteks. Tööandja oli tasunud ka käesoleva trahvi, kuid kandnud raha ekslikult valesti ja see tagastati talle. Kuna käesoleval ajal on töötamises paus, soovib J.D, et rahaline karistus asendatakse üldkasuliku tööga. Prokurör leidis, et mõistetud rahaline karistus tuleb asendada ja käesolevalt on võimalik see asendada 66 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg kaks kuud. Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. J.D ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks tal ei ole esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö leidmisega, kuid rahalist karistust oleks J.D pidanud tasuma juba alates 2007.a märtsist, kui süüdimõistetu enda väidete kohaselt tegi juhtöid ja teenis keskmiselt 16000 krooni kuus. Vaatamata sellele ta ei asunud karistust tasuma. Seega tuleb rahaline karistus asendada. J.D hetkel ei tööta ja oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on süüdimõistetul tasumata 5000 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 100 päevamäära, millele vastab 33 päeva vangistust.
lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb J.D sooritada kokku 66 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud kaks kuud töö sooritamise tähtajaks on asjakohane, arvestades
Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb J.D
lg 4 alusel allutada
Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.