4-09-27913/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-27913 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus tõlk Maksim Tšurkin Kohtuasi V.J-i väärteoasi LS § 74 -19 lg 2 ja § 74-64 lg 1 järgi Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus 2316,09,014736, 06.11.2009.a. Vaidlustatud lahend Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 06.05.2010.a. kaebuse esitaja V.J, ik xxx, elukoht xxx kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu, tunnistus nr

1. RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 47 lg 1, 66 lg 2, lg 3, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus 2316,09,014736, 06.11.2009.a. muutmata ja V.J-i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Otsus on kättesaadav kohtu kantseleis 20.05.2010.a. Kassatsiooniteate mitteesitamisel motiveeritud kohtuotsust ei koostata. Kohtuotsuse motiivid: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega 06.11.2009.a. karistati V.J Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. Vastavalt otsusele rikkus kaebuse esitaja Liikluseeskirja § 76 p 3 ja § 68 p 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 74-19 lg 2 ja 74-64 lg 1 järgi. V.J tunnistab, et juhtis mootorsõidukit lahtise turvavööga ja tarvitas enda sõnade kohaselt päev enne väärteosündmust alkoholi. Kaebuse esitaja viitab oma kaebuses sellele, et indikaatorvahendi kasutamise protokollil puudub menetlusaluse isiku allkiri ja pole seega kindel, kas joobeseisund on nõuetekohaselt tuvastatud. Kaebuse esitaja palub tühistada otsuse ja lõpetada väärteomenetlus V™S §-s 29 sätestatud korras. Alternatiivselt (st. kui kohus leiab, et ei saa kaebust rahuldada), palub kaebuse esitaja muuta määratud karistuse liiki, määrata rahatrahv või lühendada juhtimisõiguse äravõtmise aega. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Liikluseeskirja § 76 p 3 kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 mg või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi vere 0,2 promilli või rohkem. Tulenevalt Politseiseaduse § 15-7 võib politsei joobeseisundi kahtluse korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Seaduse § 15-8 lg 1 kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. V.J-i joovet on kontrollitud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036 ja V.J mõõdeti 03.10.2009.a. alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Alkomeetri lõplik lugem oli 0,49 mg/l, laiendmääramatus +,-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,44 mg/l. (originaalmaterjalid lk 3-4). V.J kõrvaldati sõiduki juhtimiselt (tl 6) Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Põhja Politseiprefektuurile on eesti Akrediteerimiskeksus väljastanud tunnistuse nr E-129 erialase kompetentsuse kohta. Mõõtemetoodika MM 04-2009 on kinnitatud 17.06.2009.a. politseidirektori käskkirjaga nr
2. Mõõtevahend on taadeldud (taatlemistunnistus 02-2026-31 09) ning mõõteprotokolli kohaselt on järgitud mõõtemetoodikat. Mõõtetulemus on seega jälgitav. Asjaolu, et indikaatorvahendi kasutamise protokollil (tl 3) puudub allosas kaebuse esitaja allkiri, ei oma antud juhul mingit tähtsust Kohtu arvates on täielikult leidnud tõendamist V.J-i süü väärteo toimepanemises. Tuvastatud on, et I.Dusin juhtis 03.10.2009.a. kell 02.45 Tallinnas Laikmaa tn mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,44 milligrammi ning turvavööga kinnitamata. Seda, et turvavöö kinnitamata oli, tunnistab ka V.J ise. Kuna LS § 74-19 lg 2 näeb ette raskema karistuse kui LS § 74-64 lg 1 , siis on õigesti karistatud V.J raskema rikkumise järgi. Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg , - karistatakse rahatrahviga kui 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sõiduki juhtimine joobeseisundis on raske väärtegu ja sellise teo toimepanija ei ohusta mitte ainult ennast vaid ka teisi liiklejaid. V.J ei ole avaldanud rikkumise pärast kahetsust ja tema karistust kergendavad ajaolud puuduvad. V.J iseloomustab ka asjaolu, et varasemalt määratud trahve ei ole ta tasunud, nende sissenõudmine on osadel juhtudel lõpetatud seoses aegumisega. Seega näitab tema varasem suhtumine karistustesse seda, et tema suhtes ei ole trahvi määramine põhjendatud, kuna ta neid lihtsalt ei tasu. Karistus on määratud sanktsiooni piires ja on vastavuses V.J-i süü suurusega ning kooskõlas karistuse eesmärkidega. Karistusregistri teatisest nähtub, et samalaadilise rikkumise on V.J ka varasemalt toime pannud, kuid trahvi selle eest ei tasunud ja rahatrahvi sissenõudmine lõpetati seoses aegumisega. Kohus arvestab V.J-i karistusandmeid kui teda iseloomustavat materjali. V.J-i karistamisel rahatrahviga oleks üsna tõenäoline, et määratud trahv V.J-i poolt tasumata jääb nagu see on juhtunud varasemalt. On ilmne , et varasemad karistused ei ole V.J-ile avaldanud vähimatki mõju. Kohtul ei ole põhjust tühistada kohtuvälise menetleja otsust, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Anne Ennok Kohtunik