lg 4 alusel määrata B.D-le katseaeg kuni 02.02.2011.a.
Kohustada B.D täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 alusel määrata B.D-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) kriminaalhooldaja äranägemisel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbida ravikuur; 4) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalprogrammides; 5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a perekonnaliikmed) ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Määrus B.D suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale Tartu maakonna talitusele.
p 2 kohaselt hakata B.D katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse B.D keha külge. Vabastada süüdimõistetu B.D karistuse kohtumääruse jõustumist. kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK B.D on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.09.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 108-7304
lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.07.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.10.2008.a ja lõpeb 02.02.2011.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 14.07.2009.a. B.D esitas 12.05.2009.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 30.06.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 18.09.2009.a seisuga on B.D kandmata karistusaeg 1 aasta 4 kuud 15 päeva vangistust. B.D on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 30.04.2004.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi 3 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 13.07.2006.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 1 järgi 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab B.D tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, rakendatava elektroonilise valve tähtajaks soovitab kriminaalhooldusametnik 3 kuud. 2
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
B.D on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.D on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viimase rikkumise pani ta toime ajal, mil tal oli eelmise kohtuotsuse järgi veel katseaeg. B.D on oma süüd tunnistanud ning tegusid kahetsenud. See, et isikul on soov liikuda paranemise suunas, tõestab senine karistuse kandmise aeg, mis on kulgenud probleemideta. Vangla iseloomustab B.D küllaltki positiivselt ja hindab uue kuriteo toimepanemise riski suhteliselt madalaks. Vanglas viibimise ajal ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Ka kriminaalhooldaja leiab, et vaatamata varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumisele võiks B.D-le anda veelkord võimalus ja ta vabastada koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja antud hinnangul B.D elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. B.D on säilinud head suhted lähedastega. Peale vabanemist on tal olemas kindel elukoht. Samuti on tal olemas kokkulepped töökoha osas. Eeldatavasti on kinnipeetaval vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks. Kõige eelneva põhjal leiab kohtunik, et B.D on võimalik enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata kolm kuud, mis tulenevalt
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda kriminaalhooldaja äranägemisel psühhiaatri poole ja vajadusel läbida määratavad ravid. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek ja on olemas ka tööandja nõusolek B.D vabanemisel tema tööga kindlustamiseks, mistõttu tuleb B.D
Arvestades kinnipeetava mõjutatavust tuleb tal
lg 2 p 7 alusel katseajal keelata tal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Kuna
lg 4 alusel tuleb katseaeg määrata ärakandamata karistusaja ulatuses, s.o kuni02.02.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.