Obsah (5)
§ 238§ 414§ 180§ 175§ 1791-09-4489 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.mai 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva Kriminaalasja arutamise aeg ja koht 11.mai 2009.a, Narva kohtu
) § 238 lg 2 alusel mõistetud karistus vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks rahaline karistus 8 000 (kaheksa tuhat) krooni; 2.26.veebruaril 2009.aastal Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424 järgi vangistusega 3 (kolm) kuud,
§ 238lg 2 alusel vähendati karistus ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Kar
S § 74 alusel vabastati karistusest tingimisi katseajaga 18 (kaheksateist) kuud. 1-09-4489 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võeti S.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 7 (seitsmeks) kuuks Väärteomenetluse korras karistatud kolm korda, tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Galina Tśelnakova (riigi poolt määratud korras) juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis
) §-dest 238 lg 1 p 4, 306, 309 lg 3 311, 313, maakohus o t s u s t a s : RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada S.T KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust, mida
§ 238
lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. 1.1.KarS 68 lg 1 alusel arvata S.T eelvangistuses 22.-24.novembrist 2008.a viibitud 3 (kolm) päeva (lk 14, 26) karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 3 (kolm) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. 2.S.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld (lk 27) – kaotab kehtivuse S.T vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. 2.1.
§ 414
lg 1 alusel teatab maakohus S.T-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 2.2.
§ 414
lg 2 alusel lugeda 3 (kolme) kuulise 7 (seitsme) päeva vangistuse kandmise alguseks S.T vanglasse saabumise aeg. 2.3.Kui süüdimõistetu S.T ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla
§ 414lg 3 alusel politseiprefektuurile sundtoomise taotluse. 3.Lisakaristusena Kar
S § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta S.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. 3.1.Saata kohtuotsus peale jõustumist Riiklikule Autoregistrikeskusele juhtimisõiguse äravõtmise osas märke tegemiseks registrisse. 4.
§ 180
lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.T-lt (elukoht: xxx) riigituludesse menetluskulud: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 07 (seitse) krooni 30 senti (lk 45). 5.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Galina Tśelnakova Advokaadibüroo OÜ kasuks (asukoht: Kiriku 13, 20308 Narva) 944 (üheksasada nelikümmend neli) krooni vandeadvokaat Galina Tśelnakova määratud korras süüdistatava S.T kaitsjana kohtumenetlusel osutatud õigusabi eest (kaitsja taotlus 11.maist 2009.a). 5.1.
§ 180
lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.T-lt (elukoht: xxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 944 (üheksasada nelikümmend neli) krooni riigituludesse vandeadvokaat Galina Tśelnakova kohtumenetlusel osavõtu eest. 5.2.
§ 180
lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.T-lt (elukoht: xxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 1 982 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) krooni 40 senti riigituludesse vandeadvokaat Galina Tśelnakova eeluurimisel osavõtu eest (lk 25, 47). 2
(8)1-09-4489 6.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „S.T, kriminaalasi 1-09-4489, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. 7.CD-plaat „Fujifilm CD+R“, mis on liidetud kriminaalasja materjalide juurde asitõendina jätta kriminaalasja juurde. 7.1.Tsiviilhagi esitatud ei ole. Edasikaebamise kord Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse 12.mail 2009.aastal. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest, s. o 13.maist 2009.a Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Otsuse terviktekst on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 03.juunist 2009.a Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Käesolevas kriminaalasjas on S.T-le esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes, 22.novembril 2008.aastal kella 15.30 paiku Narva linnas, Tallinna maanteel juures juhtis sõiduautot „Mercedes Benz“ reg. märgiga 797 AFC, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.aprilli 2008.a kohtuotsusega KarS § 424 alusel rahalise karistusega 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära ulatuses, s.o 12 000 (kakstuhat) krooni, mida
§ 238
lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti rahaline karistus 8 000 (kaheksa) tuhat krooni. Seega S.T, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.Käesolevas kriminaalasjas on S.T-le esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes, 22.novembril 2008.aastal kella 15.30 paiku Narva linnas Tallinna maanteel juhtis sõiduautot „Mercedes Benz“ reg. märgiga 797 AFC, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.aprilli 2008.a kohtuotsusega KarS § 424 alusel rahalise karistusega 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära ulatuses, s.o 12 000 3
(8)1-09-4489 (kaksteist tuhat) krooni, mida
§ 238
lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti rahaline karistus 8 000 (kaheksa) tuhat krooni. Seega S.T, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUS MAAKOHTUS
- Kohtuistungil selgitas süüdistatav S.T, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. 2.1.Süüdistatav S.T selgitas, et sündmus leidis aset 22.novembril 2008.aastal.Ta tarvitas viina. Umbes kella 15.00 paiku helistas tuttav xx, kes palus viia tema sõiduauto parklasse. Istus xx sõiduauto rooli ja xx istus kõrvale. Peale valgusfoori sõitis Transervice suunas ja märkis taga vilkureid ja peatas sõiduauto. See oli politseipatrulli sõiduauto. Narva Haiglas tuvastati alkoholijoove (lk 21). 3.Vandeadvokaat Galina Tśelnakova nõustus süüdistuse sisuga, lisas, et süüdistatav kahetseb juhtunut. S.T istus vabatahtlikult politseipatrulli sõiduautosse ja ei avaldanud polisetöötajatele vastupanu. 3.1.Vandeadvokaat Galina Tśelnakova palus karistada isikut leebelt. 4.Kohtuistungil jäi prokuröri abi Silvi Erro esitatud süüdistuse juurde ning nõudis S.T karistamist 9(üheksa)-kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning kohaldada KarS § 74 sätteid, mõistes vangistuse tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga. Prokuröri abi nõudis lisakaristuse kohaldamist 7 (seitsme) kuu jooksul. MAAKOHTU SEISUKOHT
- Maakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid, leiab, et S.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Maakohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning S.T puhtsüdamlikku süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.T süü kuriteo toimepanemises, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, isiku poolt, keda on varem sellise teo toimepanemise eest karistatud, tõendamist leidnud. 6.S.T süüd tõendavad: 6.1.tunnistaja xx ütlused (lk 5), mille kohaselt oli ta 22.novembril 2008.aastal tööl ekipaaźis koos xx. Umbes kella 15.30 sai ta korrapidamisteenistusest teate, et Tallinna maanteel Olgino piirkonnas seisab keset teed sõiduauto Mercedes, mille uksed on pärani ja purjus juht käib ümber sõiduauto. Sõiduauto Mercedes oli peatatud Rahu tänava ja Tallinna maantee ristmikul. Kui autojuht istus politseipatrulli sõiduautosse, oli tunda tugevat alkoholilõhna. Autojuht esitles ennast S.T-na. Arstikabinetis nõustus S.T puhuma alkomeetrisse. Mõõteseade näitas 0,75 ml alkoholi ühes liitris; 6.2.tunnistaja xx ütlused (lk 13), mille kohaselt 22.novembril 2008.aastal kella 15.40 paiku Narva linnas peatasid koos xxx sõiduauto „Mercedes Benz“. Roolis oli S.T. S.T oli alkomeetri abil tuvastatud alkoholijoove 0,75 milligrammi alkoholi 1 4
(8)1-09-4489 liitri väljahingatava õhu kohta; 6.3.tunnistaja xx ütlused (lk 32), mille kohaselt 22.novembril 2008.aastal sõitis ta Haigla 1 asuvasse Narva haiglasse, kuna sai teada, et politseipatrull toimetas Narva haiglasse S.T ja kelle alkoholijoobe tuvastamisel tekkisid probleemid, sest S.T keeldus meditsiinilisest kontrollist. Tunnistaja xx filmis, kuidas S.T-ga viidi läbi test alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamiseks. 6.4.protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (lk 6), mille kohaselt 22.novembril 2008.aastal kella 16.31 ajal on Narva Esimeses Haiglas tuvastatud S.T alkoholijoove 0,75 mg/l, mis Vabariigi Valitsuse 2.aprilli 2001.a määruse nr 120 § 19 lg 1 p 2 järgi vastab kergele alkoholijoobele, mille alusel koostati väärteoprotokoll. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest on ta loobunud; 6.5.joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (lk. 8), mille kohaselt 22.novembril 2008.aastal kella 17.13 oli S.T toimetatud kainenemisele Narva politseiosakonda seoses mootorsõiduki „Mercedes Benz“ reg. märgiga 797 AFC juhtimisega alkoholijoobeseisundis; 6.6.asitõendi vaatlusprotokoll (lk 33), mille kohaselt salvestati, kuidas S.T avaldas politseitöötajatele, et ta on alkoholijoobes ja alkomeetri Alcoquant abil S.T tuvastati alkoholijoove 0,75 mg/l; 7.Kriminaalasja materjalide juurde on lisatud koopia 02.aprilli 2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusest 1-08-3486 (lk 40) ja koopia 26.veebruari 2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusest nr 1-08-14652 ning karistusregistri väljavõte S.T kohta (lk 38-39), millistest nähtub, et S.T karistati 02.aprillil 2008.aastal KarS § 424 järgi rahalise karistusega 12 000 (kaksteist tuhat) krooni ja vähendati mõistetud karistus ühe kolmandiku võrra, kuna asi arutati lühimenetluse korras ning mõisteti rahaline karistus 8 000 (kaheksa) tuhat krooni. 26.veebruaril 2009.aastal oli S.T Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsuse alusel tunnistatud süüdi KarS § 424 järgi 3 (kolme) kuulise vangistusega, mida vähendati
§ 238
lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning jäi kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust, mille kandmisest ta tingimuslikult vabastati ja katseajaks määrati 18 (kaheksateist) kuud. Lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks 7.1.Seega 22.novembril 2008.aastal oli S.T isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, s.o KarS § 424 tähendatud isik. 8.Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas pole tuvastatud. 9.KarS § 12 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Süüdistatavat süüdistatakse KarS § 424 järgi, mis kriminaliseerib mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena paljude inimeste elu ja tervist üldohtliku süüteo eest abstraktse hulga isikute vastu, kellel on õiguslikult garanteeritud võimalus 5
(8)1-09-4489 arvestada asjaoluga, et liikluses osalevad mootorsõidukijuhid peavad rangelt kinni Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja sätetest ega sea ohtu teiste isikute elu, tervist ega vara. Subjektiivsest küljest eeldab antud karistusõigusnormi koosseis teo sooritamist vähemalt kaudse tahtluse vormis. Süüdistatav, omades 02.aprilli 2008.a määratud kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti mootorsõidukit joobeseisundis, millega pani toime KarS § 424 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Süüdistatav oli teadlik enda varasemast karistatusest samasuguse süüteo eest ning pidi teadlik olema endal esineda võivast joobeseisundist, kuid asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Seega pani süüdistatav nimetatud süüteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis. 10.Karistuste määramisel arvestab maakohus eelkõige S.T süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 10.1.S.T pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud S.T suhtes puuduvad. Kohtunik ei nõustu vandeadvokaat Galina Tś elnakova ja prokuröri abi Silvi Erro väidetega, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb arvata puhtsüdamlikku kahetsust. Selline väide on paljasõnaline ja ei tule kriminaalasja tehioludest. Kohtunikul kujunes selline mulje, et prokuröri abi Silvi Erro kriminaalasjas, kus kriminaalmenetlus on algatatud KarS § 424 järgi, süüdistusaktis šabloonselt kirjutab karistust kergendavaks asjaoluks-puhtsüdamlik kahetsus. Maakohtu istungil prokuröri abi Silvi Erro ei osanud seletada, millega on leidnud kinnitust tema poolt nimetatud karistus kergendav asjaolu. 10.2.Kohtunik nõustub kaitsja ja prokuröri abi seisukohaga, et puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kuid kahetsuse tunnistamine puhtsüdamlikuks on faktiline asjaolu, mille olemasolu või puudumise tuvastamine on maakohtu pädevus. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 26.veebruaril 2009.aastal maakohtu otsusega oli S.T tunnistatud süüdi samalaadilise kuriteo toimepanemise eest, s.o. §424 järgi. See asjaolu näitab järgmist, et tol ajal, kui S.T oli peetud kinni sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, s.o. 22.novembril 2008.a oli menetlejal menetluses veel üks kriminaalasi S.T suhtes, mis oli alustatud KarS § 424 tunnustel. Jääb arusaamatuks, millisest puhtsüdamlikust kahetsusest saab antud juhul rääkida, kui isik, kes omab kustutamata karistatust KarS § 424 järgi, istub veel kaks korda rooli alkoholijoobes. Tugevat sõltuvust alkoholi tarvitamisest aga ei saa kohtuniku arvates KarS §-s 56 sätestatu mõttest tulenevalt põhimõtteliselt lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. 11.KarS § 424 sanktsioon näeb ette karistusena rahalist karistust või vangistust. 11.1.Maakohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmist, kuna selline karistus ei mõjutanud süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Karistuse mõistmisel tuleb peale isiku süü arvestada ka teisi asjaolusid, s.h ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjutamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S.T varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo eest. Tõepoolest maakohtuistungil olid esitatud maksekorraldused selle 6
(8)1-09-4489 kohta, et rahaline karistus ja kohtukulud süüasjas nr 1-08-3486 on ära makstud. Samuti on ära makstud rahatrahvid. Teda on karistatud ka väärteokorras samalaadse liiklusalase rikkumise eest. Maakohtu arvates näitab eeltoodu, et S.T on liikluseeskirjade rikkuja, kes ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on teda joobes juhtimise eest karistatud rahalise karistusega ja 2009.aastal vangistusega, mille kandmisest ta oli tingimuslikult vabastatud. Vaatamata määratud karistustele ja antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, vangistust kandmata, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud õigusvastast käitumist. Eelneva põhjal leiab maakohus, et käesoleval juhul ei pea maakohus põhjendatuks S.T KarS § 74 alusel karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada. Kohtunik leiab, et alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõiduki juhile, vaid kogu ümbruskonnale. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 05.märtsi 2003.a lahendis nr 3-1-1-26-03 märgib, et „Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. KarS § 74 kuulub kohaldamisele üksnes juhtudel, mil arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, kohus leiab, et vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas.“ Maakohus leiab, et selle isiku mõjutamiseks põhikaristusena tuleb mõista vaid vangistust, mida tuleb reaalselt ära kanda. 12.
§ 238
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab maakohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. 13.Asjaolu, et S.T poolt on ära makstud rahatrahvid ja rahaline karistus, maakohus arvestab vangistuse karistuse pikkuse mõistmisel. 14.Seoses sellega, et kohtunik ei nõustu vandeadvokaadi ja prokuröri abi ettepanekutega karistuse kandmisest tingimusliku vabastamisega, kohtunik märgib järgmist. 14.1. Olgu siinjuures äratoodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.detsembri 2008.a otsuses nr 3-1-1-91-07 väljendatud seisukoht, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlusega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. 15.Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu nii sõiduki juhile, kui ka ümbruskonnale, mistõttu peab kohtunik vajalikuks KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldamist ja S.T-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. 15.1.Arvestades süüdimõistetu hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ning talle määratud karistustesse, peab kohtunik vajalikuks kohaldada lisakaristust, mis ei ületa keskmist määra. Puuduvad erandlikud asjaolud, et lisakaristust mitte kohaldada. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 7
(8)1-09-4489 16.Riigikohtu üldkogu 27.juuni 2005.a otsuses nr 3-4-1-2-05 väljendatud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes erandlikel asjaoludel. Kohtunik peab vajalikuks viidatud üldkogu otsust korrata selles, et juhtimisõiguse peatamise kui materiaalses mõttes karistuse eesmärk on praegusel juhul legitiimne, kuna joobnuna mootorsõidukit juhtinud isiku juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. 17.Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi süüdistatava vastu esitatud ei ole. Asitõend CD plaat tuleb jätta kriminaalasja juurde. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 18.
§ 175
lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. eeluurimisel määratud kaitsjale makstav tasu, toimiku paljunduskulu 07 (seitse) krooni (lk 45) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha
§ 179lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäär ehk 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Mihhail Komtśatnikov kohtunik 8
(8)