p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav Edasikaebamise kord R.O, elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodanik, 8 klassi haridus, emakeel – eesti keel, õpib , varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 28.08.2008.a. Harju Maakohtu poolt
p 1,4 alusel määrati karistus vangistus 6 kuud 19 päeva tingimisi 18-kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohas lahkumise keeld Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada R.O
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 8 kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 6 kuu ja 19 päeva vangistust ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetav vangistus (444 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – seega 888 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4,6,7 ning
alusel allutada R.O üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal peab R.O järgima
lg 1 p-s 1 – 5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: • elama alalises elukohas aadressil: xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Katseaja alguseks lugeda 11.03.2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Kannatanud KK ja HS kohtuistungil oma tsiviilhagidest loobusid. Välja mõista R.O-lt (ik xxx, elukoht: xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ning toimiku koopia ja kaitsjatasud summas 1143,- krooni. R.O tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „R.O, 1-10-2149, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõend - CD plaat salvestusega, jätta kriminaalasja juurde. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK 2 R.O on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 06.06.2009.a kella 02:10 paiku Tallinnas Tartu mnt 44 juures tänaval läks kallale teda korrale kutsunud HS, lüües teda ühe korra näkku, millega põhjustas ninaluude murru, ning SS vastu vasakut kätt, millega põhjustas sõrmedele marrastused, samuti sikutas KK juustest ning üritas teda peaga vastu tänava äärekive lüüa, kuid kannatanu sai käe pea ja äärekivide vahele, millega vigastas tema parema käe keskmist sõrme. Löömise käigus sai viga ka KK parem reis, mille tõttu KKtundis valu ja paremale reiele tekkis verevalum. Aset leidnud kaklust nägi pealt samal ajal mööda Tartu maanteed autoga mööda sõitnud Margus Suik, kes kutsus välja politsei. Oma sellise tegevusega pani R.O toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo R.O esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 11.03.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas R.O, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitas, et katseaeg kulgeb tal rahuldavalt, tervisega probleeme pole, käesoleval ajal ta ei tööta, vaid õpib , nõus tegema ÜKT-d. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning R.O poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava R.O süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 51 – 53, 54 - 55), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning selgitas, et tema vaidles oma sõbra TS ning üle tee hakkasid 6 – 7 inimest karjuma. Siis tuli punt üle tee ja hakkas teda sõimama. Ta sõimas vastu neile. Omavahel tekkis rüselus. Ka: • Ettekanne, 06.06.2009.a.ekipaaž 3273 sai kella 02:10 ajal väljakutse Tartu mnt Maxima kaupluse juurde, kus pidi toimuma kaklus. Kohale jõudes nägid noorukite punti, kes omavahel nagelesid. Üks nooruk üritas jooksu panna. Antud noormees oli kallale läinud tüdruksõbrale. Tänaval viibinud noormehed tegid suulise märkuse noormehele lõpetada tüli. №ormeeste vahel tekkis kaklus. Kannatanuteks osutusid SSja KK. Pundis oli veel LKja HS. Kallaletungijaks osutus R.O. Kohale kutsuti ka kiirabi. /tl. 2/; • HS’i avaldus, 05.06 – 06.06.2009.a. öösel väljudes pubist nägi, kuidas suuremat kasvu mees lõi naisterahvast rusikaga kõhtu ja jalaga selga. №ormeel oli kaasas sõber, kes peksmist pealt vaatas. Ta läks lähemale ja küsis „mis toimub“. Meesterahvas lasi naise lahti ning tuli talle ja tema sõpradele kallale. Meesterahvas lõi tal ninaluu katki. Rüseluse käigus said viga ka SSja KK. Rüseluse käigus purunes tal jopelukk ning telefoni korpus sai viga. /tl. 3/; • Patsiendikaart nr R381004 ja nr 28688 (H. S ), 06.06.2009.a. tuvastati HS´il Ida – Tallinna Keskhaiglas ninaluude murd, mis tekitati ründe tagajärjel. /tl. 4-5 ja 20/; • SS’i avaldus, 05.06 – 06.06.2009.a. öösel väljus pubist ja nägi teisel pool teed kasutab meesterahvas naise vastu vägivalda. Proovisid sõpradega meesterahvast korrale kutsuda ning tegevuse peataks. Korrale kutsumisest ei olnud kasu ning meesterahvas tuli neile kallale. Rüselemise käigus ta vigastas oma vasakut kätt ning tal purunes jopelukk. Rüselus lõppes tänu politsei saabumisele. /tl. 6/; 3 • • • • • • • • Patsiendikaart nr R381002 (S.S ), 06.06.2009.a. tuvastati SS´il Ida – Tallinna Keskhaiglas kriimustused vasakus käelabas ja sõrme lahtine haav. /tl. 7-8/; KK’u ütlused kannatanuna, tuli välja pubist „Seiklusjutte maalt ja merelt“ ning väljas üks sõber hüüdis midagi. Antud meesterahvas tuli nende poole ja algas kaklus. Esimesena lõi meesterahvas HS´i näkku vist. Siis see meesterahvas rüseles juba SSiga. Meesterahvas oli S pikali lükanud ja oli tema peal. Ta läks meesterahvast tõmbama S pealt ära. Seejärel meesterahvas krabas tema juustest kinni ning tahtis peaga vastu kiviäärt lüüa aga ta sai käe ette panna ning käed jäid kiviääre ja pea vahele. Meesterahvas tahtis ära joosta, kui nägi politsei saabumist. Ta sai haava parema käe keskmisele sõrmele. Viga sai ka tema parem kints, tekkis suur sinikas ning koht oli paistes ja valutas. Nendega oli kaasas veel LK, kuid tema ei sekkunud. Peale kaklust oli S l jope katki. /tl. 9-12/; Visiiditasu arve, KK on tasunud 06.06.2009.a. visiiditasu ambulatoorse eriarstiabi osutamise eest. /tl. 13/; Patsiendikaart nr R381003 (K. K ), 06.06.2009.a. tuvastati KK´ul Ida – Tallinna keskhaiglas sõrme lahtine haav. /tl. 14-15/; HS’i ütlused kannatanuna , väljudes pubist, nägid üle tänava rüselust, kus meesterahvas tagus oma naist ning sõber vaatas pealt. Nad hüüdsid, et mis toimub ja liikusid nende poole. Meesterahvas lõpetas naise peksmise, kuid seejärel tuli meesterahvas nende poole ning ta sai külje pealt paremalt rusikaga löögi nina pihta. Kui tekkis rahulikum moment, helistas ta politseisse. Politseisse helistades, nägi, et meesterahvas oli S pikali lükanud ning maadlesid tänaval maas. Antud meesterahvas läks kallale ka KKule. Meesterahvas võttis Kaja peast ja juustest kinni ning väänas teda. Politsei saabudes üritas antud noormees eest ära joosta, kuid see ei õnnestunud ning politsei pidas meesterahva kinni. Traumapunktis tuvastati tal ninaluude murd. S l oli üks käsi kraabitud ning oli verine, samuti oli S l otsaesine paistes ning põsel kriimustused. Kajal oli näpp katki ning otsaesine oli paistes. Kakluse käigus läks S l jopelukk katki. Antud sündmust nägi pealt veel KL. Meesterahvas lõi naist rusikaga külgedele ja jalaga selga ning tiris juustest. Kakluse käigus läks tal jopelukk katki. /tl. 16-19/; Visiiditasu arve, HS tasus visiiditasu 50.- krooni. /tl. 21/; SS’i ütlused kannatanuna, tulid sõpradega pubist välja ning nägid, kuidas üle tee üks meesterahvas peksab naist. Nad karjusid üle tänava noormehele, et ta ära lõpetaks naise peksmise. Meesterahvas lõpetas naise peksmise ning suundus nende poole. Meesterahvas lõi Henrit ning siis tuli ja tõmbas tal jopest ning lükkas pikali. Meesterahvas lõi talle vastu pead. Peale seda läks meesterahvas kallale K. Tal oli vasak käsi käelaba pealt katki ning haavad, mis olid verised. Rüseluse käigus läks tal jopelukk katki. Meesterahvas lõi naist rusikaga kõhtu ja seejärel jalaga selga. /tl. 2629/; C T ütlused tunnistajana , käisid seltskonnaga pubis Seiklusjutte maalt ja merelt ning tarbisid alkoholi. Tema ja Ingvar tahtsid koju minna ning Timo tahtis edasi klubisse minna. Timo Ja Ingvar hakkasid vaidlema ning nende vahel tekkis rüselus. Siis tuli eemalt nende juurde üks kamp ja hakkasid Ingvari ja Timoga rääkima. Tema mingit tõukamist Ingvari ja Timo ning võõraste vahel ei näinud. Tema sõitis koju taksoga. Olles Lasnamäel, helistas Timo ja ütles, et neile tuldi kallale ning kutsuti politsei. Ingvaril oli pluus seljas ribadeks ning nina paistes ja natuke verine, samuti oli otsaesine kriimustus. Samuti oli Ingvaril selja peal üks kriimustus ja kaela peal oli samuti pikk kriimustus. Ingvar ja Timo olid purjus sel ööl. Tema suhtes keegi tol ööl vägivalda ei kasutanud ning Ingvar teda ei löönud. /tl. 33-34/; 4 • • • • • P O ütlused tunnistajana, väljusid tuttavatega pubist ning märkasid, kuidas meesterahvas lõi naisterahvast. Meesterahvas lõi jalaga küljelt naisterahvale vastu selga. SS vilistas ja hüüdis neile, et mida te teete. Natukese ajapärast jooksis see meesterahvas nende poole ja üritas käega lüüa SSi, kuid meesterahvas koperdas. Peale seda läks meesterahva ning S ja Henri vahel kakluseks. Tema ja tema tüdruk Kristel kõndisid eemale. /tl. 35-37/; KL’i ütlused tunnistajana, väljusid tuttavatega pubist ning nägid, kuidas teisel pool tänavat lõi üks mees naist mitu korda. Algul lõi meesterahvas naist jalaga seljapiirkonda ning siis käega naist kõhtu. Tema sõber Siim vilistas ja ütles, et „Mis sa teed“ ja „Jäta järele“. Meesterahvas lasi naise lahti ja tuli nende poole. Esimesena läks meesterahvas kallale Henrile, siis rüseles S ga ning siis tahtis teda lüüa. Peale seda läks meesterahvas kallale K. SSil oli rüseluse tagajärjel huul katki ning käsi marraskil, samuti jopelukk katki. Kajal oli sõrm katki ning mingeid muid vigastusi ei olnud. Henril oli nina verine ja hiljem selgus, et tal oli ninaluu katki. /tl. 38-40/; K P ’i ütlused tunnistajana , 06.06.2009.a. väljusid pubist seltskonnaga ning nägid kuidas üle tee meesterahvas lõi jalaga naisterahvast selja tagant ning meesterahvas tõukas naist. Teda ja tema tuttavaid see tõukamine häiris ning nad hüüdsid meesterahvale „mida sa teed“. Meesterahvas tuli nende poole. Tema ja Petri aga kõndisid lennujaama poole teised jäid sinna. Eemalt nägi, kuidas K vehkis käekotiga ning oli näha kähmlust. /tl. 41-43/; Vaatlusprotokoll kõnesalvestisest (politsei juhtimiskeskusesse tehtud kõnest) /tl. 4648/; M S ’i ütlused tunnistajana, juuni alguses sõitis mööda Tartu mnt ning märkas pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt ees kahte meesterahvast kaklemas. Isikud olid sõiduteepeal. Ta lasi 4 – 5 korda signaali, kuid nad ei läinud teepealt minema. Ta helistas politseisse ja teatas, et inimesed häirivad liiklust. /tl. 81-83/; Kohtunik asub seisukohale, et R.O on kohtus end süüdi tunnistanud, tema, kannatanute ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning R.O süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik R.O süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R.O on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1-l korral. Oma süüd ta kohtus tunnistas, kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, ta ametlikult ei tööta, talle varem määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata, tal tuleb tasuda ka menetluskulud, kuriteo pani toime katseajal, pole otstarbekas talle mõista rahalise karistuse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et R.O-le tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses ning karistust tuleb
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna aga R.O käesoleval ajal õpib , kriminaalhooldaja poolt teda iseloomustatakse positiivselt, ta on terve, töövõimeline inimene, ülalpeetavaid tal pole, võib talle mõistetud vangistuse asendada üldkasulikku tööga. Kannatanud KK ja HS kohtuistungil loobusid tsiviilhagidest. Asitõend - CD plaat salvestusega, jätta kriminaalasja juurde. 5 Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.