KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juulil 2010.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-9552 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistung

§ 25lg 2 alusel mõisteti vangistus 28 päeva; 3) Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 14.11.2008 otsusega Kar

S §

§ 25lg 2 alusel mõisteti vangistus 3 kuud; )

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 14.08.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel mõisteti vangistus 6 kuud; 5) Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 19.04.2010 otsusega KarS §

§ 25lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon Süüdi tunnistada J.M Kar

S § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1(üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana vahi all viibimine, s.o 18-19.06; 22-24.06; 24.-26.

1. ja 21.22.07.2010, mis on 9 päeva lugeda, kantud karistuseks. Kanda jääb 11 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.M ei pane 2 (kahe) aastasel katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma elukohas xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. Vangla Pärnu Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista J.M-ilt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu katteks 500 (viissada) krooni, millele lisandub käibemaks 100 krooni ning sundtoomise kulu 400 (nelisada) krooni. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr 10220034800017 või AS Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-10-9552, kaitsjatasu või sundraha“. Nimetatud kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista J.M-ilt kahju katteks ASi Selver kasuks 63 (kuuskümmend kolm) krooni. Asitõend jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Süüdistus J.M-i süüdistatakse selles, et tema varem korduvalt ja hiljem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna: -24.03.2010 kella 20:28 paiku varastas xxxxxxxxxx xxxxxxxxx linnas xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx Selveri kaupluse müügisaalist 2 pudelit 2,0 l õlut “A.Le Coq Disel” a’ 31.90 krooni koguväärtusega 63.80 krooni, pani õlled kilekotti, möödus kassast jättes kauba eest tasumata ning väljus kauplusest; -18.06.2010 kella 12.55 ajal vastavalt oma ettekujutusele süüteost alustas tahtlikult süüteo vahetut toimepanemist sellega, et võttis xxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxx asuva Rimi Eesti Food AS kaupluse Säästumarket müügisaalis kaks pudelit õlut Walter maksumusega kokku 61.80 krooni ja möödus kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna J.M peeti kaupluse töötaja vahelesegamise tõttu kinni ja kaup tagastati kauplusele rikkumata; -22.06.2010 kella 12.55 ajal xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxx Rimi Eesti Food xxxxxxxxxxxx kaupluses Säästumarket varastas ühe pudeli 1 l viina „Nemiroff”, maksumusega 217.90 krooni ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti müüja poolt peale kassast möödumist kinni; -24.06.2010 kella 18.40 ajal xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxx Rimi Eesti Food xxxxxxxxx kaupluses Säästumarket varastas ühe pudeli 2 l õlut „Valter”, maksumusega 29.90 krooni pluss pant 1 kroon ning möödus kassast kauba eest tasumata kuid peeti müüja poolt peale kassast möödumist kinni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani J.M toime süstemaatilise varguse, mis on kuritegu KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Menetlus kohtus 2 Kohtuistungil süüdistatav kinnitab, et on süüdistuses märgitud teod toime pannud. Süüdistusest ja kokkuleppekohasest karistusest on ta aru saanud ja nõustub karistusega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava J.M-iga karistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tema süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg 1 jätta vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Selleks määrata talle kriminaalhooldaja. Eelvangistuse 9 päeva lugeda kantud karistuse hulka. Asjas on esitatud tsiviilhagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega ning seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ja välja mõistmisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni ning kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel, mis on 500 krooni ja käibemaks 100 krooni. KrMS § 173 lg 1 p 2 alusel on erikulu, milleks on KrMS § 176 lg 1 p 2 järgi sundtoomise kulu, kriminaalmenetluse kuluks, mis omakorda KrMS § 173 lg 2 ja 3 järgi hüvitab isik, kelle süül on kulu tehtud. Süüdimõistetu on sundtoomise põhjustanud ja tal tuleb hüvitada riigile 400 krooni. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 199 lg 2 p 9; 74 lg 1; 75 lg 1 p 1 ja KrMS §dest 180, 180 lg 3, 189 lg 3, 190, 248 lg 1 p 4, 249, 306 ja
3. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3