Obsah (5)

§ 76§ 199§ 65§ 68§ 75

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-06-7833 Määruse tegemise aeg ja koht 31.mail 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõ

§ 76

lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elsktroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. G.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.03.2008 kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga- Ida-Viru Maakohtu 21.09.2005 kohtuotsusega mõistetud karistus 4 aastat 8 kuud ja 4 päeva vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 4 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 vähendati liitkaristust ärakantud karistuse 2 aastat 8 kuud 12 päeva võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud 22 päeva vangistust. Viru Maakohtu 16.07.2009 määrusega vabastati G.P Viru Maakohtu 18.03.2008 otsusega mõistetud 1 aasta 11 kuu 22 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, määrates katseajaks 1 aasta arvates kohtumääruse jõustumisest. G.P pidi järgima

§ 75lg 1 p 1-5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid.

Lisakohustusteks määrati mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Tööturuametis 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata ja osaleda kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalprogrammides. G.P vabanes 27.07.

1. Karistuse ärakandmata osa on 7 kuud 14 päeva vangistust. Katseaja lõpp on 26.07.
2. G.P ei ilmunud kohtuistungile, mille tõttu oli vahistatud kohtuniku määruse alusel ning alates 17.03.2010 viibib vahi all. G.P selgitas kohtus, et viõimaluse korral palub ta kohtul lubada edaspidigi viibida vabaduses või asendada üldkasuliku tööga. Ta ei osalenud sotsiaaprogrammis, kuna see programm oli tal vanglas läbutud. Tal ei ole midagi selgituseks, miks ta lahkus elukohast ja miks ei regitreerimisel korrapäraselt. Prokurör avaldas, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu ei täitnud registreerimisekohustust alates 29.10.20009, ei osalenud sotsiaalprogrammides, lahkus oma elukohast ilma kriminaalhooldaja loata. Süüdimõistetut õigustavaid asjaolusid ei ole. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud prokuröri, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et 03.08.2009 tehti süüdimõistetule teatavaks kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused allkirja vastu. Registreerimislehest ( lk 36) on näha, et G.P on registreerimisel käinud ebakorrapäraselt, 16.10.2009 ja 29.10.2009 registreerimisele ei ilmunud. Ettekande kohaselt kutsetele tulla registreerimisele 11.11.2009, 16.11.2009, 23.11.2009 ja 01.12.2009 ei reageerinud. Viimane registreerimine toimus 23.10.
3. Kodukülastuslehest (lk 47,48) on näha, et 17.11.2009 ja 01.12.2009 toimunud kodukülastustel süüdimõistetu elukohta Olevi 38-22 Kohtla-Järve süüdimõistetut kätte saada ei õnnestunud, keegi ust ei avanud. Seega rikkus G.P kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel, elada kindlaksmääratud kohas ja taotleda luba elukohast lahkumiseks. G.P kohustati asuda tööle või võtta ennast arvele Tööturuametis 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. G.P võttis ennast arvele Töötukassas 04.08.2009 ning oli arvel kuni 26.11.
4. Töötuna arvelolek lõpetati seoses süüdimõistetu mitteilmumisega 26.11.2009 Töötukassasse registreerimisele. Samas oli G.P-le määratud kohustus-osaleda kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalprogrammides. G.P-le pakkus kriminaalhooldaja osa võtta Sotsiaalsete oskuste treeningust alates 11.09.2009 -06.11.
5. G.P osales kahes esimeses tunnis 11.09.2009 ja 25.09.2009 ja rohkem sotsiaalprogrammist osa ei võtnud. Seega G.P ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Seetõttu tuleb tunnistada kriminaalhoolduse läbiviimine ebaõnnestunuks ja see on süüdimõistetu süül. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning G.P tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Ain Nutovi taotlus G.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata G.P-le Viru Maakohtu 18.03.2008 kohtuotsusega mõistetud jaViru Maakohtu 16.07.2009 määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ärakandmata karistus, 7 (seitse) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust, täitmisele Saata G.P kandma karistust. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Karistuse kandmise alguseks lugeda 17.märts 2010 ehk alates vahistamise päevast. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 390 ja 391 jätta Viru Maakohtu
6. mai 2010 määrus muutmata ja G.P määruskaebus rahuldamata. Ärakiri õige №oremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 20.07.10 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun