1-08-6405/38

(07244000934)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Natalia Tselikova Kriminaalasi Aleksei Bogdanovi süüdistuses KarS § 118 p 1, § 263 p 1, 3, 4 järgi ja S.D süüdistuses KarS § 263 p 3, 4 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. veebruari 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Aleksei Bogdanov Prokurör Anu Toluk Süüdistatav Aleksei Bogdanov isikukood: 38107162229; elukoht: XXX-XX ; varem kriminaalkorras karistatud 6 korral Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 18.veebruari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-6405 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroole kriminaalasjas nr 1-08-6405 vandeadvokaat Sergei Politševi poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 3708 krooni. Välja mõista Aleksei Bogdanovilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Sergei Politševi poolt osutatud õigusabi eest 3708 krooni riigituludesse. Aleksei Bogdanovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksei Bogdanov, 1-08-6405, 1 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 04.detsembril 2009 kell 14.
3. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 05.detsembrist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 05.detsembrist
5. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohus 18.02.2009 otsusega tunnistas Aleksei Bogdanovi süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja karistas teda 5 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 121 järgi ja karistuseks mõistis 1 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 64 alusel suurendades raskeimat üksikkaristust, mõistis kohus A. Bogdanovile liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistas maakohus KarS § 120 järgi süüdi ka S.D, kuid tema maakohtu otsusele apellatsiooni ei esitanud. Maakohus arutas Aleksei Bogdanovile esitatud järgmisi süüdistusi: Aleksei Bogdanovile KarS § 118 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, viibides alkoholijoobes avalikus kohas ja norides tüli, lõi 26.05.2007 ajavahemikul kella 20.00-20.25 XXX-XX juures Kohtla-Järvel tänaval viibinud S.M. noaga huligaansel ajendil ja ilma põhjuseta ühe korra rindkeresse südame piirkonda, tekitades talle vasakule poole rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava, mida tõestab vere olemasolu rinnaõõnes, milline vigastus, ohustades elu tekitamise ajal, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Aleksei Bogdanovile KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, viibides alkoholijoobes avalikus kohas ja norides tüli, vehkis koos S.D-ga 26.05.2007 ajavahemikul kella 20.00-20.25 XXX-XX juures Kohtla-Järvel tänaval viibinud S.M. , D.B. ja D.B. ees nugadega, ähvardades neid vägivalla kasutamisega. Peale S.M. pussitamist, huligaansel ajendil ja ilma põhjuseta, lõi ründe eest eemalduvale D.B. le ühe korra jalaga selga, põhjustades talle füüsilist valu ja kannatanu kukkumise ning pagemisel komistanud ja mahakukkunud D.B. le ühe korra noaga selga, põhjustades talle paremal pool seljal rindkereõõnde mittetungiva torke-lõikehaava, milline vigastus ei olnud eluohtlik ja tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse mitte rohkem kui neli nädalat (8-10 päeva), millise käitumisega rikkusid raskelt avalikku korda. Aleksei Bogdanov tunnistas end kohtuistungil süüdi täielikult. Maakohus asus tõendite hindamisel seisukohale, et A. Bogdanovi süü S.M. noaga löömises ja kannatanule eluohtliku terviskahjustuse tekitamises on täielikult tõendamist leidnud S.M. ütlustega, A. Bogdanovi teo omaksvõtu ja ütlustega ning S.M. kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimisel antud eksperdi arvamusega. Kuriteo pani A. Bogdanov toime vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus asus seisukohale, et A. Bogdanovi tegu on õigesti KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritud ja ta tuleb süüdi mõista. 2 Samuti luges maakohus kannatanute D. ja D.B. ütlustega, A. Bogdanovi süü omaksvõtuga ja ütlustega ning kohtuarst-eksperdi arvamusega tõendatuks, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas 26.05.2007 Kohtla-Järvel lõi A. Bogdanov ühe korra noaga kannatanu D.B. , tekitades kannatanule paremal pool seljal torke-lõike haava ehk põhjustas lühiajalise tervisekahjustuse, samuti lõi ühe korra jalaga kannatanut D.B. t. Maakohus asus seisukohale, et subjektiivsest küljest tegutses A. Bogdanov D.B. lühiajalise tervisekahjustuse tekitamisel vähemalt kaudse tahtlusega. Siinjuures leidis kohus, et A. Bogdanovile KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi esitatud süüdistusest ei nähtu, milles seisnes A. Bogdanovi tegu avaliku korra rikkumisel, süüdistus on üldsõnaline ja ebakonkreetne. Maakohus asus seisukohale, et A. Bogdanovi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS § 56 sätetest. A. Bogdanovi puhul arvestas kohus karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võttis arvesse, et A. Bogdanov tunnistatakse süüdi isikuvastase kuriteo toimepanemises kahes episoodis, millest üks on esimese astme kuritegu ja et A. Bogdanov pani kuriteod toime kolme kannatanute suhtes – ühele on põhjustanud eluohtliku tervisekahjustuse, teisele lühiajalise tervisekahjustuse ja kolmandat lõi jalaga selga. Kahe kannatanu suhtes on A. Bogdanov kasutanud tervisekahjustuse põhjustamisel nuga. Samuti arvestas maakohus, et A. Bogdanov on varem 6 korral kriminaalkorras karistatud, kahel korral läbis edukalt katseajad, kuid see ei mõjutanud teda piisaval määral, et ta hoiduks edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Reaalset vangistust on ta kandnud 4 korral. Kohus leidis, et A. Bogdanovit ei saa karistada rahalise karistusega, sest teda on varem 6 korral kriminaalkorras karistatud, mh oli karistatud ühel korral ka rahalise karistusega ja isegi rangemad vangistusega seotud karistused ei suutnud isikut mõjutada seadusekuulekalt elama. Maaohus pidas õigeks karistada A. Bogdanovit KarS § 118 p 1 järgi vangistusega sanktsiooni alammäärast suuremal määral, s.o 5-aastase vangistusega, kuna ta tekitas kannatanule ühe tungiva haava, milles tunnistab end süüdi ja väljendab kahetsust; raskendavaid asjaolusid ei ole. Maakohus leidis, et kuna KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel A. Bogdanov tekitas ühele kannatanule nuga kasutades lühiajalise tervisekahjustuse ja lõi teist ühe korra jalaga, tuleks teda karistada sanktsiooni keskmises määras. Kuna ta tunnistab end süüdi ja väljendab kahetsust, tuleb talle karistus mõista alla keskmise määra, s.o 1 aasta vangistust. Maakohus asus seisukohale, et kuigi kuriteod olid toime pandud kaks aastat tagasi, ei mõjuta see A. Bogdanovi karistuse määra oluliselt, sest tema poolt toimepandud kuriteod on endiselt aktuaalsed. Sellele viitab asjaolu, et kõik 3 kannatanut ilmusid kohtuistungile ja ükski neist pole avaldanud, et ta oleks A. Bogdanovile tema teod andestanud. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu A. Bogdanov taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o talle mõistetud karistuse osas ning palub mõista talle kergema karistuse. A. Bogdanov leiab, et ta on end täielikult süüdi tunnistanud ja oma tegu kahetsenud. Ta palub võtta arvesse, et enne kohtumenetlust oli ta vabaduses päris pikka aega, s.o peaaegu kaks aastat ning selle aja jooksul ta ei pannud toime midagi kriminaalselt ega rikkunud seadust. Ta on täiesti muutnud oma eluviisi ja suhtlusringkonda. Sellega on ta muutunud ühiskonnale ohutuks ja arvab, et võib olla vabaduses, põhjustamata kellelegi mingitki kahju. A. Bogdanov ei näe oma kuritegudes midagi sellist, mis tingiks tema karistamise nii pika vangistusega. Ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud kohtuekspert ei osanud täpselt öelda, kui tõsised olid S.M. vigastused. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
6. Ringkonnakohtus toetas süüdistatav esitatud apellatsiooni ja pidas enda põhitaotluseks talle maakohtu otsusega mõistetud karistuse kergendamist. Süüdistatav ei eitanud kannatanute noaga löömist ja nende suhtes vägivalla tarvitamist. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus, sest maakohus on juba arvestanud KarS §-s 56 sätestatut ja esitanud karistuse mõistmise osas ka sellekohase põhjaliku motiveeringu (2 kd tl 102). Siinjuures on maakohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, samuti tuvastanud karistust raskendavate asjaolude puudumise. Ringkonnakohus ei saa nõustuda süüdistatava väitega, et mõistetud karistus on liiga range. Maakohus on süüdistatava süüd arvesse võttes märkinud, et A. Bogdanov tunnistatakse süüdi isikuvastase kuriteo toimepanemises kahes episoodis, millest üks on esimese astme kuritegu ja et ta pani kuriteod toime kolme kannatanu suhtes – ühele on põhjustanud eluohtliku tervisekahjustuse, teisele lühiajalise tervisekahjustuse ja kolmandat lõi jalaga selga. Kahe kannatanu suhtes on A. Bogdanov kasutanud tervisekahjustuse põhjustamisel nuga. Põhjendatult on maakohus arvestanud, et A. Bogdanov on varem 6 korral kriminaalkorras karistatud, kahel korral läbis edukalt katseajad, kuid see ei mõjutanud teda piisaval määral, et ta hoiduks edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Reaalset vangistust on ta kandnud 4 korral. Motiveeritud on ka karistusliigi valikut KarS § 121 süüdistuses. Maakohus leidis, et A. Bogdanovit ei saa karistada rahalise karistusega, sest teda on varem 6 korral kriminaalkorras karistatud, mh oli karistatud ühel korral ka rahalise karistusega ja isegi rangemad vangistusega seotud karistused ei suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt elama. Maakohus leidis, et kuna KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel A. Bogdanov tekitas ühele kannatanule nuga kasutades lühiajalise tervisekahjustuse ja lõi teist ühe korra jalaga, tuleks teda karistada sanktsiooni keskmises määras. Et süüdistatav tunnistab end süüdi ja väljendab kahetsust, tuleb talle karistus mõista alla keskmise määra, s.o 1 aasta vangistust. Maakohus asus õigustatult seisukohale, et kuigi kuriteod olid toime pandud kaks aastat tagasi, ei mõjuta see A. Bogdanovi karistuse määra oluliselt, sest tema poolt toimepandud kuriteod on endiselt aktuaalsed. Sellele viitab asjaolu, et kõik kolm kannatanut ilmusid kohtuistungile ja ükski neist pole avaldanud, et ta oleks A. Bogdanovile tema teod andestanud. Maakohus pidas põhjendatult õigeks karistada A. Bogdanovit KarS § 118 p 1 järgi vangistusega sanktsiooni alammäära lähedaselt, s.o 5-aastase vangistusega, kuna ta tekitas kannatanule ühe rindkerre tungiva noahaava, milles tunnistab end süüdi ja väljendab kahetsust. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks käesoleva kriminaalasja tehioludest ja süüdistatava süüst tulenevalt mõista süüdistatavale karistus KarS § 74 sätteid kohaldades. Ringkonnakohtul ei ole maakohtule etteheiteid ka selles, et süüdistatavale mõisteti liitkaristus kohaldades KarS § 64 sätteid, so üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. 4 Süüdistatava apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil avaldatust võis mõista, et süüdistatav vaidlustas ka mõneti kannatanu S.M. noaga rindkeresse südame piirkonda tekitatud noahaava iseloomu, leides, et tegemist polnud eluohtliku tervisekahjustusega. Nii väitis A. Bogdanov, et ekspert pole osanud täpselt öelda kui tõsised olid kannatanu S.M. vigastused. Ekspert olevat ka kannatanul esinenud haava pikkust käsitlenud erinevalt. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava sellekohased vastuväited pole asjakohased ja ei nõustu taolise seisukohaga. Maakohus on S.M. tervisekahjustuse osas küsitlenud kohtus kohtuarstliku ekspertiisi teostanud M.Jeržanovit (2 kd tl 55-56). Ekspert kinnitas, et viis ekspertiisi läbi esitatud meditsiinilise dokumentatsiooni põhjal. Ekspert kinnitas üheselt, et rindkere röntgenogrammil vasakul rinnaõõnes tuvastatud 250-300 ml vaba vedeliku näol oli tegemist verega ning vere olemasolu kinnitab, et haav oli iseloomult rindkerre sissetungiv. Ekspert täpsustas, et kui meditsiinidokumentides oleks kirjas, et haav on rindkerre tungiv, kuid poleks märgitud vere olemasolu rindkeres, siis tekiks küsimus, et mille alusel järeldatakse, et haav on sissetungiv. Kui on tuvastatud aga rinnaõõnes vaba vere olemasolu nagu käesoleval juhul, siis seda küsimust ei saa tekkida. Tekitamise ajal oli see eluohtlik tervisekahjustus. Sissetungiva haava puhul on seega tegemist raske tervisekahjustusega, millega on tekitatud oht elule. Kaitsja leidis veel apellatsioonist väljuvalt, et süüdistatava tegevuses tuleb näha kannatanute suhtes tervisevastaste süütegude toimepanemisel ühte tegu, aga mitte kahte, nagu on tuvastanud maakohus, kvalifitseerides need vastavalt KarS § 118 p 1 ja KarS § 121 järgi. Sellest tulenevalt pidas kaitsja õigeks karistada süüdistatavat Kar § 63 lg 1 sätete kohaselt. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Erinevate kannatanute suhtes erineva iseloomu ja raskusastmega tervisevastaste süütegude toimepanemisel ei saa käesoleval juhul järeldada ühe teo toimepanemist ja seeläbi ka karistuse mõistmist KarS § 63 sätete kohaldamisega. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on A. Bogdanov kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat S. Politševi poolt. Tiit Lõhmus Mati Kartau 5 Maarika Kuusk