märtsi 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav V.E ja tema kaitsja advokaat Valli Murde Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav V.E isikukood: XXX elukoht: XXX-XX ei tööta varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral Kaitsja advokaat Valli Murde. RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
V.E tunnistati süüdi ka
jala tahapanemises ja sellega valu põhjustanud kukkumises, ning mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. V.E tunnistati samuti süüdi
järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti V.E-le liitkaristuseks üksikaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust.
alusel loeti mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.11.2008-10.11.2008, s.o 3 päeva, ning mõisteti V.E-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel ei pöörata V.E-le mõistetud vangistust täitmisele, kui V.E ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas XXX-XX ; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt
§-le 78 lg 1 hakkas katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Maakohus arutas V.E süüdistust
järgi selles, et tema 22.07.2008 kella 23 ajal XXX-XX asuva korteri lävel lõi ühe korra rusikaga N.M. vasaku silma piirkonda, 2 tekitades kannatanule füüsilist valu ja vasaku silma piirkonna hematoomi, pannes sellega toime teise inimese löömise. - V.E süüdistust
lg 1 järgi selles, et tema 07.11.2008 kella 16.24 paiku viibides Tartus Turu 2 asuvas MC Kasiinod AS Casino Monte Carlo Tasku mängusaalis, võttis vormikampsunist kinni ja raputas avalikku korda kaitsvat G4S Lõuna Eesti AS turvatöötajat A.K. , kes viibis seal seoses ametikohustuste täitmisega ning seejärel lõi A.K. jalaga vastu vasakut jalga, mille tagajärjel A.K. kukkus pikali, põhjustades kannatanule füüsilist valu, pannes sellega toime avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivallateo. - V.E süüdistust
järgi selles, et ta eelnimetatud ajal ja kohas solvas oma ametikohustuste täitmisel olevat avalikku korda kaitsvat turvatöötajat A.K. ebatsensuursete sõnadega „suka“ ja „urood“ pärast seda kui turvatöötaja palus tal mängusaalist lahkuda. Maakohtu otsuse kohaselt V.E süü N.M. vastu silma piirkonda löömises on tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt 22.07.2008 kella 23 ajal tuli V.E nende korteri ukse taha XXX-XX . V.E küsis tulemasinat. Kui kannatanu vastas, et tal ei ole seda, siis lõi V.E rusikaga kannatanut vastu vasakut silma. V.E poolt N.M. löömine on tõendatud ka tunnistaja J.P. ütlustega, kes oli 22.07.2008 õhtul M. külas ja nägi, kuidas V.E lõi rusikaga N.M. näkku. Kannatanu ja tunnistajate ütluste tõele vastavust kinnitab ka patrullehe koopia, milles on fikseeritud politseipatrulli väljakutse 22.07.2008 kell 23.35-23.50 XXX-XX , kus löödi näkku N.M. t, lööja oli V.E. Traumakaardi koopialt nähtub samuti, et N.M. pöördus TÜ Kliinikumi 23.07.2008 ja avaldas ka arstile, et 22.07.2008 lõi V.E teda näkku. Süüdistuses
i ütlustega, kes on G4S AS turvatöötaja. Kannatanu ütluste kohaselt said nad väljakutse kasiinosse Monte Carlo Tartus Turu tn 2. Nad läksid kohale koos J.L. ja teenindaja rääkis neile, et üks klient häirib teisi ning on alkoholijoobes ja agressiivne. Samal ajal tuli nende juurde V.E ja hakkas nendega üleolevalt rääkima ning vene keeles sõimama, kasutades sõnu „suka“, „urod“ ja muid sõimusõnu. V.E ei kuuletunud korraldusele lahkuda kasiinost ja jätkas sõimamist. Ühel hetkel V.E krahmas A.K. kinni nii, et tal kukkus raadiosaatja maha. Kannatanu võttis raadiosaatja üles ja hakkas V.E kasiinost välja suunama. V.E hakkas vastu ja lõi oma jalaga vastu kannatanu jalga nii, et kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus põrandale pikali. Löömine tekitas kannatanule valu, samuti kukkumine. Pärast seda panid nad V.E käed raudu ja kutsusid kohale politsei. Kuna kasiinos oli kliente ja klienditeenindajad, siis A.K. tundis end V.E poolt öeldud sõnadest solvatuna. Sõimamise ajal vaatas V.E talle otsa ja seetõttu kannatanu tundis, et need sõnad olid suunatud temale. Kannatanul oli seljas turvafirma vormiriietus ja sellest oli näha, kes ta on. Tunnistaja J.L. ütluste kohaselt ei kuuletunud V.E nende palvele kasiinost lahkuda ja väljendas ennast ebatsensuursete sõnadega. Nad hakkasid teda välja suunama ning V.E võttis paarimehest kinni ja pani talle jala taha, lõi oma jalaga vastu tema jalga, mistõttu mõlemad kukkusid, A.K. alla ja V.E talle peale. Pärast seda läks ta paarimehele appi ja nad panid V.E käed raudu. Tunnistaja kuulis, kui V.E kasutas A.K. iga rääkides ebatsensuurseid sõnu. V.E ei tunnistanud end talle
Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta rusikaga vastu mänguautomaati ja administraator tuli teda keelama ning palus tal lahkuda. Tema hakkas selgitama, et selle pärast ei tohi teda ära saata, kuid administraator kutsus Falcki turvamehed. Turvatöötajad kasutasid tema kallal jõudu ilma asjata, ta oleks kasiinost ise lahkunud. Turvatöötajad keerasid ta põrandale ja tegid 3 talle haiget, kuna tal oli olnud neeruoperatsioon. Turvatöötaja kukkus tema peale, tal oli suur valu ja siis ta ütles neile ja . Löömist V.E eitab, tunnistab, et kui ta oli põrandal, siis ta tõukas jalgadega.
järgi on karistatav võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et A.K. ja J.L. täitsid oma ametiülesandeid - turvatöötajad said väljakutse kasiinosse, kuna üks klient, V.E häiris teisi kliente ja keeldus administraatori korraldusi täitmast. G4S Lõuna-Eesti ametijuhendist (kd II, tl 3-4) nähtub, et A.K. i kui turvatöötaja ametiülesannete hulka kuulub muuhulgas ka häireolukordade operatiivne lahendamine, korra kindlustamine tellija või tööandja objektidel. Seega oli A.K. avalikku korda kaitsev muu isik. Solvamine on inimese halvustamine ebasündsas vormis. tähendab eesti keelses värdjat, ebardit, väärarendit, koletist, peletist. Ka sõna (emane koer, lita) on vulgaarne ja kasutatakse sõimusõnana. Kuna mõlemad sõnad, mille kasutamist kinnitasid nii kannatanu, tunnistaja J.L. kui ka süüdistatav ise, on oma sisult halvustavad ja inimest alavääristavad, on tegemist solvamisega. Kannatanu A.K. i ja tunnistaja J.L. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et V.E kasutas kannatanu suhtes solvavaid väljendeid. Mõlemad turvatöötajad tunnistavad, et V.E-ga rääkis ainult A.K. ning seetõttu tundis viimane, et solvavaid väljendeid kasutatakse just tema suhtes. Erinevalt laimamisest rünnatakse solvamisega inimese sisemist autunnet ja väärikust ning seetõttu ei ole tähtsust sellel, kas solvavaid väljendeid nende kasutamise ajal peale adressaadi keegi veel kuulis. A.K. i ja J.L. ütlustega on tõendatud, et solvavaid väljendeid kasutas V.E pärast seda, kui nad palusid tal kasiinost lahkuda. Nende ütlustega on ümber lükatud süüdistatava ütlused selle kohta, et solvavaid sõnu kasutas ta valu pärast alles siis, kui turvatöötajad olid tema suhtes jõudu kasutanud.
lg 1 järgi on karistatav võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametkohustuste täitmisega. V.E-le pannakse süüks seda, et ta lõi vastu A.K. i jalga, mille tõttu viimane kukkus. Löömise osas on kannatanu ja tunnistaja J.L. ütlused mõnevõrra erinevad. Kannatanu on öelnud, et V.E lõi oma jalaga vastu tema jalga, J.L. on öelnud, et V.E pani A.K. ile jala taha. Käesolevas asjas on asitõendiks tunnistatud turvakaamera salvestus, mis on tehtud 7.11.2008 ajavahemikus kell 16.23.19 kuni kell 16.30.45 (Kd II, tl 9-18). Nimetatud salvestiselt on näha, et V.E osutab turvatöötajatele vastupanu, kui viimased viivad teda kasiinost välja ja ta paneb A.K. ile jala taha, mistõttu viimane kukub maha ja V.E tema peale. Videosalvestis, kannatanu ja tunnistaja J.L. ütlused lükkavad ümber V.E väited selle kohta, et turvatöötajad keerasid V.E põrandale pikali. Videosalvestise ja tunnistaja J.L. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et V.E ei löönud A.K. it jalaga vastu jalga, vaid pani talle jala taha, mis iseenesest ei põhjusta reeglina valu. Käesoleval juhul on aga
lg 1 objektiivse koosseisu üks element - vägivalla kasutamine, täidetud sellega, et V.E tahtlik tegu- turvatöötaja A.K. ile jala taha panemine põhjustas viimase valulise kukkumise. Iga keskmine tavalise elukogemusega inimene saab aru, et teisele inimesele jala taha panemine võib põhjustada kukkumise, mis võib tekitada valu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.
lg 1 ja § 275 subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et V.E oli teadlik sellest, et A.K. oli konflikti lahendama kutsutud turvatöötaja. Seega kasutas ta tahtlikult solvavaid väljendeid ja füüsilist vägivalda avalikku korda kaitsva oma tööülesandeid täitva isiku suhtes. 4 Apellatsioonides esitatud taotluste sisu V.E kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o süüdistuses
§-de 121 ja 274 lg 1 järgi ning teha selles osas õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt ei ole V.E löönud rusikaga N.M. t vasaku silma piirkonda. Kohus ei arvestanud seda, et kannatanu ja tunnistaja J.P. on omavahel ammused sõbrannad, kes tihti koos alkoholi tarvitavad. Seega ei saa pidada kannatanu ja tema sõbranna ütlusi usaldusväärseteks. Viimati külastas V.E kannatanut 22.07.2008 ja kannatanu lõi hoopis teda näkku. Tõendatud ei ole, et just V.E tekitas kannatanule süüdistuses märgitud vigastused. Süüdistuses
lg 1 järgi ei nähtu turvkaamera salvestuselt, et V.E paneb kannatanule jala taha. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tõendatud, et V.E lõi A.K. it vastu vasakut jalaga, mille tagajärjel kannatanu pikali kukkus. Seega ei leidnud tõendamist vägivald turvatöötaja vastu. Ka ei ole eriti usutav, et kukkumine põrandale, mis on kaetud pehme vaibaga, oli valulik. V.E esitas ka iseseisva apellatsiooni, milles märgib, et N.M. ütlused pole usaldusväärsed. Turvatöötaja vastu talle süüksarvatud tegude toimepanemise ajal oli V.E haige ja ei olnud võimeline nimetatud tegusid seetõttu toime panema. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonides ei ole esitatud uusi tõendeid. Taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt V.E õigeksmõistmist. Tõendite hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste, millele tugineb V.E
§-de 121, 274 lg 1 ja 275 järgi süüditunnistamine, ümberhindamist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (otsuse lk 3-6). Seejuures on seoses süüdimõistva otsusega sisuliselt antud hinnang ka kaitsja taotlusele V.E
§-de 274 lg 1 ja 275 järgi õigeks mõista, mis oli maakohtule teada kohtuvaidluste kaudu (II kd lk 86). Sama taotlust, millele lisandub ka taotlus
järgi õigeks mõista, korratakse apellatsioonides, kus leitakse, et antud kriminaalasjas on vaieldavusi ja kahtlusi, mida pole suudetud tõsikindlalt ümber lükata. Siin peetakse silmas olukorda, kus süüdimõistev kohtuotsus rajaneb kannatanute ja tunnistajate ütlustel, kuid V.E vastupidiseid ütlusi kas pole arvestatud või on need loetud ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus ei nõustu nende väidetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega V.E süü tõendatuse kohta
§-de 121, 274 lg 1 ja 275 järgi, sest need vastavad faktilistele asjaoludele. Maakohus on kuritegude kvalifitseerimise osas materiaalõigust õigesti kohaldanud, samuti pole rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme. Vastuseks apellatsioonides toodud väidetele, et süüdistuses
ja tunnistaja J.P. ütlused ning pole arvestanud V.E ütlusi, ringkonnakohus märgib, et maakohus on tõendeid igakülgselt ja objektiivselt hinnanud ning see vastab kohtuistungi protokollis kajastatule. 5 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga (otsuse lk 3-4), et N.M. ja J.P. ütlustega on ümber lükatud V.E ennastõigustavad ütlused selle kohta, et N.M. lõi eelnevalt teda ja tema vaid tõrjus lööki. Maakohtu järeldust kinnitab kohtuistungi protokoll, mille kohaselt N.M. kinnitas, et V.E lõi teda rusikaga vastu vasakut silma ning löömist nägi pealt J.P. (II kd lk 77-78 pöördel). Kannatanu vigastused on fikseeritud traumakaardil (I kd lk 6-8). Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 4), millega on tõendatud
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks väidetele, et V.E pole turvatöötajat solvanud ega tema suhtes vägivalda kasutanud, ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokoll ei kinnita seda väidet. V.E ise on öelnud, et ta kasutas turvatöötajaga suheldes sõnu „suka“ ja „urood“, sest tal oli valus, kui teda kinni peeti. Samuti turvatöötajaga rüseledes võis ta teda tõugata ja jalaga lükata, kuid seda seoses sellega, et ta oli haiglast operatsioonilt tulnud ja kinnipidamisel tekitati talle valu (II kd lk 82-82 pöördel). Kannatanu A.K. i ütluste (II kd lk 76-77) kohaselt said nad väljakutse kasiinosse Monte Carlo Tartus Turu tn 2. Nad läksid kohale koos J.L. ja teenindaja rääkis neile, et üks klient häirib teisi ning on alkoholijoobes ja agressiivne. Samal ajal tuli nende juurde V.E ja hakkas nendega üleolevalt rääkima ning vene keeles sõimama, kasutades sõnu „suka“, „urod“ ja muid sõimusõnu. V.E ei kuuletunud korraldusele lahkuda kasiinost ja jätkas sõimamist. Ühel hetkel V.E krahmas A.K. kinni nii, et tal kukkus raadiosaatja maha. Kannatanu võttis raadiosaatja üles ja hakkas V.E kasiinost välja suunama. V.E hakkas vastu ja lõi oma jalaga vastu kannatanu jalga nii, et kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus põrandale pikali. Löömine tekitas kannatanule valu, samuti kukkumine. Pärast seda panid nad V.E käed raudu ja kutsusid kohale politsei. Kuna kasiinos oli kliente ja klienditeenindajad, siis A.K. tundis end V.E poolt öeldud sõnadest solvatuna. Sõimamise ajal vaatas V.E talle otsa ja seetõttu kannatanu tundis, et need sõnad olid suunatud temale. Kannatanul oli seljas turvafirma vormiriietus ja sellest oli näha, kes ta on. Tunnistaja J.L. ütluste (II kd lk 80-80 pöördel) kohaselt ei kuuletunud V.E nende palvele kasiinost lahkuda ja väljendas ennast ebatsensuursete sõnadega. Nad hakkasid teda välja suunama ning V.E võttis paarimehest kinni ja pani talle jala taha, lõi oma jalaga vastu tema jalga, mistõttu mõlemad kukkusid, A.K. alla ja V.E talle peale. Pärast seda läks ta paarimehele appi ja nad panid V.E käed raudu. Tunnistaja kuulis, kui V.E kasutas A.K. iga rääkides ebatsensuurseid sõnu. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 6), milles seisnes solvamine ja et see toimus siis kui turvatöötajad palusid V.E kasiinost lahkuda, mitte aga siis kui tema suhtes jõudu kasutati ja tal valus oli. Samuti on põhjendatud, millega on ümber lükatud V.E väited, et turvatöötajad keerasid ta põrandale pikali ja olid tema peal. Videosalvestiselt on näha, et V.E paneb A.K. ile jala taha, mistõttu viimane kukub maha ja V.E tema peale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest need vastavad uuritud tõenditele. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 5-6), millega on tõendatud
§-de 274 lg 1 ja 275 järgi esitatud süüdistuse objektiivne ja subjektiivne koosseis V.E käitumises. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis on kooskõlas sellekohase kohtupraktikaga (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-69-09). Ringkonnakohus tõendeid kogumis hinnates ei tuvastanud mingeid kõrvaldamata kahtlusi KrMS § 7 lg 3 mõttes, nagu seda apellatsioonides leiti. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale 6 makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on V.E kohustatud hüvitama kulud õigusabile 1200 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat V. Murde poolt. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 7 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.