arvestada karistusaja hulka eelvangistus 06.-08.02.2008.a, s.o 3 päeva, ja mõista vangistus 3 (kolm) aastat 11 kuud 27 päeva. 2 Kohaldada KarS § 65 lg 1 ja lugedes kandmata karistuse osa 3 kuud 3 päeva Viru Maakohtu 06.06.2008.a kohtuotsuse järgi kaetuks raskeima karistusega käesoleva kohtuotsuse järgi, mõista liitkaristus vangistusena 3 (kolm) aastat 11 kuud 27 päeva. Karistusaega käesoleva kohtuotsuse järgi arvestada alates 27.aprillist 2009.a. Tõkend elukohast lahkumise keeluna muuta vangistuseks, mis on määratud Viru Maakohtu 06.06.2008.a kohtuotsusega. Mõista E.G-lt riigituludesse menetluskulud advokaat Vladimir Rogulski poolt eelmenetluses osutatud õigusabi eest 6074 (kuus tuhat seitsekümmend neli) krooni 64 senti ja kohtus sama advokaadi poolt 10 138 (kümme tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 56 senti, kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsjale toimikumaterjalidest koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni ja esimese astme kuriteo eest sundraha summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Pank või pangakontole 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049900. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendis, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunux Edasikaebamise kord KrMS § 319 lg 1 alusel, kui pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest teavitama Viru Maakohut kirjalikult (või faksiga) 7 päeva jooksul kohtuotsuse või selle resolutiivosa teatavakstegemisest, s.o kuni 04.maini 2009.a. KrMS § 315 lg 8 alusel, kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsiooniõigusest, siis kohtuotsuse terviktekstiga saab tutvuda kohtu kantseleis pärast 15 päeva möödumist päevast, kui oli teatatud soovist kasutada apellatsiooniõigust, s.o alates 19.maist 2009.a. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult (või faksiga) 15-päevase tähtaja jooksul päevast, mis järgneb päevale, kui kohtumenetluse pooled said võimaluse kohtuotsusega tutvuda. KOHTUOTSUSE PÕHIOSE.G süüdistatakse selles, et 28.01.2008.a kella 01.00 paiku, olles joobeseisundis olles korteris aadressil xxx, isiklike vaenulike suhete pinnal lõi xx noaga, tekitas torkelõikehaava vasakul trapetsikujulisel lihasel ja rindkere piirkonnas, tekitas eluohtlikud vigastusex E.G pani oma tegudega toime raske tervisekahjustuse, mis on ohtlik elule, s.o KarS § 118 p 1 järgi ettenähtud kuriteo. 3 Kohtuistungil E.G tunnistas esitatud süüdistuses süüd ja ütles kohtule, et 27.jaanuaril 2007.a läks alkoholijoobes olles poole, kellega oli varem armusuhetes, et viita temaga aega. Xxxxkorteris aadressil Xxxx olid Xxxx, tema ema Xxxxja Xxxxema elukaaslane X Xxxx. Nad pruukisid kolmekesi alkoholi ja E.G hakkas ka nendega jooma. Pärast alkoholi tarvitamist toimus Xxxxja E.G vahel isiklik jutuajamine E.G jagamata tunnetest Xxxx vastu. Kuna Xxxxjuttu jätkata ei soovinud ja tahtis E.G juurest lahkuda, aga tema nõudis jutuajamist ja Xxxxära ei lasknud, siis astus Xxxxeest välja kannatanu Xxxx. Xxxxi ja E.G vahel tekkis kaklus, mille käigus E.G lõi noaga kannatanut Xxxxi. Prokuröri küsimusele, mitu korda ta konkreetselt Xxxxi lõi, E.G vastata ei osanud, selgitades sellega, et ei tea, miks ta noa võttis ja ei mäleta konkreetset kannatanu noaga löömise momenti, kuna oli alkoholijoobes, kuid meelemärkusel. E.G, saanud aru, et tekitas Xxxxile noahaavad, viskas noa praeahju. Kohtuistungil E.G selgitas, et oli tol hetkel väga tujutu xxx keeldumisest vastata tema tunnetele, kuna ta oli tema esimene armastus. Kohtuistungil on üle kuulatud: - Kannatanu x.Xxxx, kes ütles, et 27.jaanuaril 2008.a süüdistatav E.G tekitas talle noahaavu, kui ta oli koos xxx, kellega ta kokku elas, külas võõrastütrel Xxxxl aadressil Xxxx. Istusid, jõid alkoholi, pärast tuli E.G, kes jõi ka koos nendega. Hiljem tema ja Xxxx vahel toimus isiklik jutuajamine. Kuna Xxxx ei soovinud juttu E.G-ga jätkata, siis tahtis tema juurest lahkuda, aga E.G ei lasknux x.Xxxx otsustas sekkuda jutuajamisse ja E.G rahustada, kuna ta tülitas Xxxxt. x.Xxxxi ja E.G vahel algas kaklus. Pärast E.G rahunes ja ütles, et läheb koju, tõusis põrandalt üles ja läks kööki. Xxxx hakkas karjuma, et E.G läks noa järele. x.Xxxx jooksis talle järele ja koridoris kohtus temaga, kus E.G lõi teda noaga. E.G lõi noaga 2-3 korda, aga näinud, et XXxxxil hakkas verd jooksma, pani kiiresti riidesse ja lahkus. Kannatanu XXxxx esitas kohtuistungil hagi 200 krooni, summa, mis oli kulutatud pärast traumat ravile, ja palus selle süüdistatavalt välja mõista. Kaitsja küsimusele Xxxx ütles, et E.G sõbrustas Xxxxga, elas temaga mingi aja koos ja neil olid lähedased suhtex Selleks ajaks nad aga juba koos ei elanud ja Xxxx ei soovinud E.G-ga suhteid jätkata. 27.jaanuari 2008.a õhtul nad hakkasid tülitsema, kuna Xxxxajas E.G korterist välja, too aga ei tahtnud lahkuda ja ka Xxxxt ei lasknud kuskile minna. Kannatanu XXxxx annab süüdistatavale Xxxxile andeks ja palub kohtul teda mitte karistada. - Tunnistaja Xxxxütles kohtule, et 27.jaanuaril 2008.a oli kodus aadressil Xxxx, kus elas kahekesi lapsega, pani lapse magama, kell 21.00 tuli tema ema Xxxxkoos ema elukaaslasega XXxxxiga, istusid ja jõid koos alkoholi. Hiljem tuli süüdistatav, jõi ka nendega koos, hiljem läks veel kauplusse õlle järele, siis pärast algas skandaal tema ja süüdistatava vahel. E.G hakkas temaga suhteid välja selgitama. Võõrasisa hakkas tema eest välja astuma, kuna tema on nõrgem pool. Alguses oli sõnelus, siis läks asi kakluseni. Koos emaga hakkasid neid lahutama. Kui E.G rahunes ja ütles, et läheb koju ning läks toast välja, sai aru, et E.G läks noa järele. Sulges ukse, et E.G ei pääseks tuppa. Hoidis seestpoolt ust kinni, võõrasisa aga tõmbas teda vastassuunas, süüdistatav tõukas teiselt poolt ja ta ei suutnud ust kinni hoida. Kui uks avanes, nägi, et süüdistataval on nuga käes. №alööke kannatanule ta ei näinud, kuna läks lapse juurde. Nuga oli plastmassist rohelise peaga ja politsei leidis selle hiljem pliidis, praeahjus. Selle viskas sinna süüdistatav. Pärast seda viisid kiirabiarstid võõrasisa minema. Prokuröri küsimusele, kas süüdistataval E.G on kalduvus vägivallaks, Xxxx selgitas, et ei märganud E.G kalduvust füüsilisele vägivallale. Kaitsja küsimusele Xxxx ütles, et kuriteo momendiks nad jõid ära liitri kanget alkoholi ja veel õlut, seetõttu olid kõik joobeseisundis. 4 - Tunnistaja Xxxxütles kohtule, et kuritegu juhtus korteris, kus elas tema tütar Xxxx, aadressil Xxxx, Sillamäel. Koos oma elukaaslase X Xxxxiga tuli tütrele külla ja nad hakkasid alkoholi jooma. Hiljem kella 22 paiku õhtul tuli süüdistatav, ta oli joobes. Hiljem käis kaupluses ja tõi 2 liitrit õlut. Xxxxselgitas, et tema tütar ei soovinud elada koos süüdistatavaga, too aga nõudis, et nad elaksid koos, ütles, et armastab ja ei lase minema. Hakkasid tol õhtul Xxxxga suhteid selgitama, Xxxx aga sekkus nende jutuajamisse, et süüdistatavat rahustada ja nende vahel tekkis konflikt. Siis Xxxx ja E.G hakkasid kaklema, tema ja tütar hakkasid neid lahutama. Seejärel süüdistatav rahunes ja läks kööki. Xxxx karjus, et ta läks noa järele. Panid toaukse kinni, kuid Xxxx ja süüdistatavad avasid selle. Mis juhtus toas, kus olid Xxxx ja süüdistatav, nad alguses Xxxxga ei näinux Kui aga tulid teise tuppa, nägid, et Xxxx kaitses end E.G eest võrega, E.G aga oli käes rohelise peaga nuga. Seejärel E.G lahksu korterist ja ta nägi XXxxxil verd rinna piirkonnas. Kutsusid kiirabi ja tema sõitis koos Xxxxiga haiglasse. Pärast haiglat nägi süüdistatavat, too küsis, kuidas on Xxxxi seisunx E.G sõnadest oli näha, et ta ei saanud ise aru, kuidas see juhtus, et ta lõi noaga Xxxxi. Xxxxütles veel, et varem süüdistataval E.G sellist käitumist ei näinux Kaitsja küsimusele Xütles, et varem E.G elas koos tütre Xxxxga mingi aja. Oli tol päeval samuti joobes, süüdistatav oli purjus, hakkas Xxxxt tülitama, ta hakkas teda korterist välja ajama, ta ei tahtnud lahkuda. Xxxx kaitses Xxxxt, seetõttu sai konflikt jätku süüdistatava ja Xxxxi vahel. Kohtuistungil on avaldatud toimikumaterjalid: - sündmuskoha aadressil Xxxx, Sillamäe, vaatlusprotokoll, kus on märgitud, et koridoris, mis viib esikust kööki, on põrandal hulgaliselt tumepruune plekke ja tilku, sarnased verele, köögis gaasipliidil lebab helerohelise peaga nuga, mille teral on tumepruunid plekix Samas, köögis, on põrandal hulgaliselt tumepruune plekke ja tilku, sarnased verele. Avastamiskohalt on tehtud helerohelise peaga noa võetus (tl 4-5); - E.G ütluste ja olustiku aadressil Xxxx, Sillamäe, seostamise protokoll, kus on märgitud, et E.G näitas köögis kohta, kus noa võttis ja kohta korteri esikus, kus haavas kannatanut Xxxxi (tl 36-38), koos fotodega E.G ütluste kontrollimisel (tl 3945); - kohtuarstliku ekspertiisi akt, kus on märgitud Xxxxile tekitatud rindkere torkelõikehaavad ja võimalus, et need haavad olid tekitatud uurimiseks esitatud noaga. Vigastused on iseloomult ohtlikud elule ja tervisele (tl 52-54). Kohtu arvamus: Kuulanud ära kannatanu, tunnistajad, süüdistatava, uurinud kriminaalasja materjale, kohus leiab, et E.G süü kuriteo toimepanemises KarS § 118 p 1 järgi on leidnud kinnitust ja süüdistatava enda poolt ei vaidlustata. Kannatanu Xxxx, tunnistajad Xxxx ja Xxxütlesid otse, et pärast konflikti süüdistatav E.G läks korteri aadressil Xxxx, Sillamäe, kööki, kus võttis noa ja lõi korteri esikus noaga kannatanut Xxxxi, seejärel lahkus sündmuskohalt. Füüsiliste isikute ütlused on kinnitatud dokumentaalsete tõenditega, nimelt vereplekkide asukohaga korteris näitab noahaavade tekitamise kohta kannatanule ja vereplekkidega noa võetusega, aga eksperdi arvamusel võis esitatud nuga olla kuriteorelvaks. Süüdistatava ütluste seostamine sündmuskohal antud objektiivsed tõendid asjas vastavad ütlustele ja süüdistatava tegudele kuriteo toimepanemisel. Süüdistava tegude õiguslik hinnang on KarS § 118 p 1 järgi antud õigesti. 5 KarS § 32 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisix Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse määramisel kohus võtab arvesse, et süüdistatav on varem kolm korda kohtu poolt karistatud, ühe korra raske kuriteo eest. Kaks korda oli katseajal ja rikkus karistuse kandmise tingimusi. Süüd kergendav asjaolu – süü täielik ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus süüd raskendavaid asjaolusid asjas ei tuvastatux Võttes arvesse süüdistatava kriitilist suhtumist tema poolt toimepandud tahtlikusse kuriteosse, kohus tunnistas aluseks, et määrata KarS § 118 sanktsiooni järgi minimaalne karistusaeg.
lg 1 ja § 64 lg 1 kohus kattis Viru Maakohtu 06.06.2008.a kohtuotsuse järgi kandmata karistuse prokuröri taotluses karistusega käesoleva asja järgi. VÕS §-de 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega võttes arvesse esitatud nõudeid ja süüdistatava enda poolt vaidlustamata, kohus leiab, et kannatanu Xxxxi hagi summas 200 krooni tuleb rahuldada täies ulatuses, kuna nimelt E.G õigusvastaste tegudega oli kannatanule kahju tekitatux Menetluskulud tuleb süüdistatavalt välja mõista vastavalt esitatud dokumentidele eelmenetluse ja kohtuliku uurimise aja eest, nagu ka sundraha, mis vastab esimese astme kuriteole. Kohus teeb otsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-de 309 lg 3, 312-313 järgi. Kohtunik A.KOVALENKO Rahvakohtunikud A.Semjonova K.Uustalo Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi Tartu Ringkonnakohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.