lg 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi ja karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 5000 krooni osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Prokurör Süüdimõistetu Maiken Mardim S.A (isikukood xxx; elukoht xxxxxx x-x xxxxxx xxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused 1. S.A-le kohtuotsusega mõistetud tasumata rahalise karistuse täitmiseks rahuldada kohtutäituri avaldus ja asendada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2008 otsusega S.A-le mõistetud tasumata rahaline karistus 100 päevamäära
alusel vangistusega 33 päeva ja asendada nimetatu üldkasuliku tööga 66 tundi ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15. märts 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada S.A
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx x-x xxxxx xxxxxxxxxx . Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
o 5000 krooni. Kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse S.A-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (
) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 100 päevamäära, s. o 5000 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Vastavalt TMS § 205 lg-le 1 rahaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. KrMS § 417 lg 3 kohaselt, Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör toetas kohtutäituri taotlust süüdimõistetule rahalise karistuse asendamiseks vangistusega, kuid leidis, et vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. Kohtu põhjendused Vastavalt TMS § 206 lg-le 2 kui rahalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta, teeb kohtutäitur täitmiskohtunikule võlgnikul vara puudumise tõttu avalduse rahalise karistuse asendamise otsustamiseks
§-des 70 ja 71 sätestatud korras. Vastavalt
lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning
lg 6 kohaselt üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.
lg 3 kohaselt rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva. Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 5000 krooni, s. o 100 päevamäära, seega on põhjendatud määrata süüdimõistetule üldkasuliku töö hulgaks 66 tundi. Kohtus S.A nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida ta kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.
Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15. märts 2010.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada S.A üldkasuliku töö tegemise tähtajaks käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx x-x xxxxx xxxxxxxxxx . Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.