4-09-13696/1

Väärteoasi nr 4-09-13696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-13696 (2315,09,005548) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik T.N (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON
3. T.N süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. T.N-ile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 14.12.
5. Juhul, kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. T.N-ilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 600 (kuussada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.N, 4-09-13696, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.11.
8. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 19.06.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1110647 selles, et 18.06.2009 kella 22.54 ajal peeti Tartu mnt 87 kinni T.N, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1591/203 nähtuvalt tuvastati 19.06.2009 kell 06.20 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul amfetamiini ja fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas narkootilisi aineid. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli tema abikaasale allkirja vastu kätte antud piisava ajavaruga. Seega on menetlusalune isik väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik ning kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Eelnevalt on samalaadsete väärtegude toimepamenise eest karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, samuti lühiajaliste arestidega. Seetõttu tuleks kohaldada aresti ning kuivõrd tema suhtes ei ole varem aresti kohaldatud, võib arest olla lühemaajalisem, so 10 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on senini tasumata. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub alaline sissetulek, siis puuduvad menetlusalusel isikul ka võimalused trahvide tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem lühiajaliste arestidega karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, lootuses, et ärakantav arest sunnib menetlusalust isikut edaspidi hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest ja takistab uute samalaadsete väärtegude toimepanemist vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik