4-09-18465/1

4-09-18465 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-18465 (2317,09,006147) Kohtunik Märt Toming Tõlk Julia Griškova Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik P.U (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON 1
3. P.U süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud aresti ärakandmist arvestada alates P.U suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. P.U-lt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.U, 4-09-18465, joobe tuvastamise tasu“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.11.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 27.07.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1149008 selles, et 24.07.2009 kella 22.00 ajal peeti Sõpruse pst 10 maja juures kinni P.U, kes toimetati Wisamri Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1991/280 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et oli külas, jõi õlut, et tea mida sisse segati. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et on kinni peetud kahtlustatuna KarS § 200 järgi. Kinni peetud 21.09.
8. Väärteoprotokolli kohta pole midagi öelda. Tarvitas fentanüüli sel ajal nagu kirjas. Sõbrad kostitasid. Kiirabi vist oli ka kohal. Varasemad karistused samade asjade eest olid rahtrahvid, need on tasutud. Arsti ettekirjutust tarvitamiseks ei olnud. Teab, et arsti loata ei tohi tarvitada. Olen süüdi, siis istun ära. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varem karistatud samalaadsete väärtegude eest trahvidega, need on tasutud, kuid järeldusi teinud ei ole, siis taotleb arestiga kariastamist. Kuna varem arestiga karistatud ei ole, siis 4 päeva aresti. Karistus ära kanda kas pärast tõkendi muutmist või karistuse ärakandmist. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasutud. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik