) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada U.V KarS § 329 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. summas 6640 (kuus tuhat kuussada nelikümmend) krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2010 igakuuliselt vähemalt 664 krooni lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2010.a. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend: elukohast lahkumise keeld U.V suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.V-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista U.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse advokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 22.10.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega võeti U.V-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Kohtuotsus jõustus 30.10.2009 /t.l.4-5/. 18.11.2009 kella 20.50 ajal teostasid vanemkonstaabel Ahto Uue ja konstaabel Aleksei Savvi liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva maanteel Rakvere vallas Arknal. Nad märkasid TallinnNarva maanteel 95. kilomeetril sõitmas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning andmebaasist kontrollimisel selgus, et nimetatud mootorsõiduki kasutajatest on kellelgi juhtimisõigus ära võetud. A.Uue ja A.Savvi pidasid eelnimetatud sõiduki Tallinn-Narva maantee 94.kilomeetril kontrollimiseks kinni. Kontrollimisel selgus, et mootorsõidukit juhtis U.V, juht oli kaine, kuid tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna andmebaasist nähtus, et U.V-lt on mootorsõiduki juhtimisõigus 22.10.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega 4 kuuks ära võetud. U.V tunnistab toimepandut, kuid väidab, ei ta ei teadnud, millal kohtuotsus jõustub ja ei võtnud selle väljaselgitamiseks ka midagi ette /t.l.7-8/. II Süüdistuse sisu U.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellelt on 22.10.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 4 kuuks, kohtuotsus jõustus 30.10.2009, juhtis 18.11.2009 kella 20.50 ajal Lääne-Virumaal Rakvere vallas Arknal Tallinn-Narva maanteel mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Seega U.V, juhtides mootorsõidukit täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidudes, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb U.V süüditunnistamist KarS § 329 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. summas 6640 krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2010 igakuuliselt vähemalt 664 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2010.a. 2 IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus U.V käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 329 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava U.V käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava U.V puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik: /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 29. detsembril 2009. a. №oremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.