Toimik nr 1-07-2522 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-2522 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.03.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu O.S, isikukood: xxx, kannab karistust xxx. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta O.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.S on süüdi tunnistatud viimati Viru Maakohtu 11.10.2007 kohtuotsusega KarS § 118 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 12.09.2006 ja lõpp 12.09.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.01.2010. Kinnipidamisasutusest O.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vanglas töötab pesumajas alates 01.02.2009. Kursustel ega programmides ei ole osalenud. 2009 aastal osales individuaalnõustamises psühholoogiga teemadel enesekontrolli arendamine ja alkoholi probleemi lahendamine. Pärast vabanemist soovib elama asuda MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni keskusesse xxx. Kinnipeetaval on keskharidus. Karistust kandes on omandanud erinevaid erialasid (puusepp, 1
(3)lukksepp). O.S vabaduses perekonda ega teisi toetavaid isikuid ei ole- vanemad surnud. Isik on viibinud pikka aega oma elust vanglas, mistõttu võib öelda, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku mõttemaailmaga isikud. Uue kuriteo oht on kõrge. Puudub garanteeritud töökoht. TÄITISé andmetel on võlgasid üle 50000 krooni. Uue kuriteo risk on väga kõrge, kuna varem oli sooritatud varavastased kuriteod. Viru Vangla ei nõustu O.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isikul puudub lähivõrgustik, isik ei tunnista probleeme seoses alkoholiga ega oma süüd kuriteos, isik ei ole valmis vabanema, isikut on 6 korda karistatud kriminaalkorras, s.h 2 korda vägivaldsete kuritegude eest, isik tahtis loobuda TEV menetlusest, sest puudus motivatsioon vabaneda, karistatud vangistuse ajal kriminaalkorras 24.10.2002 KrK § 177 p 3 järgi. Riskivalemi järgi mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 16%, vägivalla sisaldusega kuriteo eest 29%. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. O.S puudub motivatsioon vabanemiseks. Tal puudub vabaduses elu- ja töökoht, lähivõrgustik. Samuti ei tunnista isik probleeme seoses alkoholiga ega oma süüd kuriteos. Vangla materjalidest nähtub, et 2009/2010.a. jooksul on vanglas kavas tegevustena isiku motiveerimine teadvustamaks probleemi alkoholiga, 2010.a. koostöös sotsiaaltöötajaga leida isikule vabaduses elamispind. Soovituslikud oleksid vestlused kaplaniga. O.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu selgitas, et tal on elukoht xxx. Tunnistab, et see elukoht võiks olla ajutine, ta leiab endale töökoha endise xxxtehase juures, seal on palju erinevaid firmasid, ja üürib korteri välja. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist. Positiivne on kinnipüeetava soov asuda seadusekuulekale elule. Kuid tema varasem käik näitab vastupidist. Süüdimõistetu on juba kahel korral karistatud esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul suur. Positiivne on see , et isik töötab vanglas. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, rikkumine ei ole tõsine. Tema ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik. Prokuröri arvamusel, kinnipeetava kasuks oleks sotsiaalprogramkides osalemine, mis aitaksid maandada riske tema vabanemisel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et O.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ja enntlik. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.S-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. O.S-i on kuuel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest. Isikut on kahel korral karistatud 1 astme raske isikuvastase kuriteo eest. Narva Linnakohtu 11.03.1997 kohtuotsusega karistati teda tahtliku tapmise eest vabadusekaotusega 8 aastat. Vanglas karistust kandes pani toime alkohoolse joogi arsti ettekirjutuseta tarvitamise, mille eest teda karistati rahalise karistusega. Vabanes peale pikaajalise vanglakaristuse (8 aastat) ärakandmist 04.10.2004 ning uue, esimese astme isikuvastase kuriteo raske eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise pani toime ligi 2 aastat hiljem s.o 11.09.2006. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-7) nähtub, et O.S-i on 8 korral karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused O.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei 2
(3)ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud üldiselt hea. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud ühte distsiplinaarkaristust, mis on hetkel kehtiv. 16.11.2009 karistati noomitusega talle mittekuuluva veekeeduspiraali omamise eest, mis ei ole niivõrd tõsine rikkumine. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas pesumajas ning 2009 aastal osales individuaalnõustamises psühholoogiga teemadel enesekontrolli arendamine ja alkoholi probleemi lahendamine, mis on positiivne faktor riskide hindamisel. Isikul on isikuttõendavad dokumendid ID kaart kehtivusega 01.08.2010. Vabanedes on O.S eluase xxx aadressil xxx. O.S puudub lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole O.S kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Alkoholi tarvitamine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu karistusaja lõpuni on jäänud ligi 1 aasta 6 kuud. Väheusutav, et kriminaalhooldus avaldaks isikule sellist mõju, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Süüdimõistetu on kahel korral toime pannud esimese astme rasked isikuvastased kuriteod ja korduvalt vangistuses olnud ja tema puhul kriminaalhooldus on juba pigem formaalsus ( tuleb käia registreerimisel) mitte käitumisele mõjuosutav faktor. Süüdimõistetu, olles vabanenud oktoobris 2004 peale 8-aastase karistuse ärakandmist, mis oli talle mõistetud raske isikuvastase kuriteo, tapmise toimepanemise eest, jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. Elukoht rehabilitatsiooni keskuses tähendab muuhulgas seda, et tema suhtlusreingkonnaks jäävad kriminaalase taustaga isikud, kellel puuduvad sidemed korraliku elukohaga. Alalise elukoha puudumine ja alkoholi tarvitamine on täiendavad ohuriskid uue kuriteo toimepanemise võimalikkusel. Arvestades O.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.S-i temale Viru Maakohtu 11.10.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 30.03.2010 №oremreferent Liivi Õun 3
(3)