Toimik nr 1-08-8989 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-8989 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu, tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 28.07.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.O, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta P.O talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.O on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.05.2009 kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4, § 199 lg 2 p 4,5 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 17.01.2008 ja lõpp 17.01.2012. P.O andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 28). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.01.2010. 1
(4)Kinnipidamisasutusest P.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse ajal 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Resotsialiseeriva iseloomuga tegevused vangistuse ajal puuduvad, kuna kohtuotsus jõustus 13.01.2010. Vangistuse ajal töötanud ega õppinud eiole. Teda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vabanemisel asub elama xxx, kus elas enne vangistust koos isaga. Isikul on algharidus, kindlat eriala ei oma. Enne vangistust töötas ametlikult xxx OÜ-s. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad ning isik ei näe põhjust nendega suhteid katkestada. Kuriteod on sooritanud omakasupüüdlikel eesmärkidel. Kuritegude sooritamisel on kasutanud vägivalda. Vangla ei toeta P.O vabanemist elektroonilisele valvele tingimisi enne tähtaega.Vangla on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistustest piisavaid järeldusi teinud, eirates kriminaalhooldusliku järelevalve nõudeid, mistõttu ennetähtaegne vabastamine ei annaks vajalikku tulemust. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta P.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Formaalselt sobib P.O käitumiskontrollile, kuna tal on vabaduses olemas kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik, kuid tuleb arvestada ka seda, et P.O puhul on tegemist riskiva elustiiliga isikuga. Samuti on ilmekas fakt, et kinnipeetav pani viimase kuriteo toime katseajal. Seega on ta isikuks, kellele juba mõistetud katseaeg ei ole olnud piisavaks mõjutajaks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja samas stiimuliks seaduskuulekale teele asumisel. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude muster viitab väljakujunenud probleemkäitumisele ning ohtlikkusele, mis seisneb vägivallas ja pettuses. P.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht. Ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panna. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Praegu ta on juba kolmel korral kohtulikult karistatud viiname karistus on esimese astme kuriteo toimepanemise eest (väljapressimine). Vangistuses biibib ta juba teist korda. Sellest nähtub, et isiku käitumine vabaduses ei olnud seadusekuulekas. Ka vanglas tal on distsiplinaarkaristus. Arvesse tuleb võõta kõigepealt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohtuotsusest nähtub, et isiku roll väljapressimise täideviimisel oli üsna aktiivne, ta ähvadas kannatanut raskete kehavigastuste tekitamisega. Elukoha omamine ei ole piisav ei isik hoiduks tulevikus uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P.O tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Isikut on varem 2 korral karistatud tingimusliku karistusega. Enamus süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on varavastased, muuhulgas ka esimese astme kuritegu ( röövimine, väljapressimine). 2
(4)P.O kannab käesoleval momendil karistust väljapressimise ja varguse eest, mis oli toime pandud füüsilist vägivalda kasutades ja grupi poolt. 24.02.2007 nõudsid kannatanult 3000 krooni tasumist, ähvardades tasumisest keeldumise korral käed-jalad ära murda ja kael kahekorra käänata; 03.03.2007 jätkasid kannatanult 3000 krooni üleandmise nõudmist, P.O hoidis samal ajal ähvardavalt käes metallkangi ning nõudis kuni raha maksmiseni tagatiseks mobiiltelefoni. Samas kinnipeetav 03.03.2007 avalikult, vägivalda kasutamata, ebaseadusliku omstamise eesmärgil võttis ära kannatanu mobiiltelefoni väärtusega 2500 krooni. Kuriteoga tekitati kannatanutele märkimisväärset kahju üle 2000 krooni. Kuriteo asjaoludest nähtub, et süüdimõistetu roll ei olnud vähetähtis või passiivne ( näiteks ümbruskonna jälgimine), vaid süüdimõistetu tegutses grupis aktiivselt, väljendades raskeid ähvardusi, seades kannatnu tervist ohtu. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7) on näha, et P.O on 4 korral väärteokorras karistatud, nendest 1 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 1 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused P.O puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. 20.05.2009 karistati 5-päevase kartseriga protseduuride kabinetis ebaviisakalt käitumise eest ( karjus ja nõudis ravimeid kambrisse kaasa). Rikkumine näitab, et vangistuse ajal ei ole P.O oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse ajal töötanud ega õppinud ja sotsiaalprogrammidest osa võtnud ei ole. Süüdimõistetul on isikusttõendav dokument Välismaalase pass isikutunnistus kehtivusega kuni 19.06.2014. kehtivusega 19.06.2014 ja Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx, kus elas koos isaga ka enne vangistust. Korter kuulub kinnipeetava vanaema A J. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava isa A J ja vanaema, A J on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirjad (kohtu toimik lk 44,45). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 46) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes ei ole P.O kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus, pikaajaline töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava isa ja vanaema lubavad olla toeks ja abiks tema vabanemisel. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades P.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust (2 kuritegu on esimese astme kuriteod), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses ( elukoha omamine ja lähedaste toetus). Isikul oli ka kuriteo toimepanemise ajal perekonna tugi, elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kuriteod olid suunatud rahalise kasu saamisele, mille käigus ähvardati vägivallaga, grupis. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt, ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Isiku võimalused vabaduses on viimasel kohal. Antud konkreetses juhtumis, elukoha omamine ja lähedaste tugev toaetus ei kaalu üle isiku varasemat elukäiku ning toimepandud kuriteo asjaolusid. 3
(4)Samas kuuluvad kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalse taustaga tuttavad ning isik ei näe põhjust nendega suhete katkestamiseks. P.O puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ osalemist vangistuse ajal. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.O temale Harju Maakohtu 29.05.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)