1-09-6942/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-6942 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten Lind ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. juuni, 2010, Tallinn Kriminaalasi D.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. märtsi 2010 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav D.H Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Marika Kreutzberg Süüdistatav D.H, ik: xxx, varem korduvalt karistatud, viibis eelvangistuses 4 päeva, kinni peetud 25.10.2009 Kaitsja Vandedavokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
4. märtsi 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-09-6942 D.H süüdi tunnistamises KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. 1 Uue otsusega:
5. Õigeks mõista D.H KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata.
6. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada D.H-le Põhja Politseiprefektuuri Varavastaste Kuritegude talituse Ida teenistuse asitõendite hoiuruumi paigutatud must nahkjope, hoiustades selle D.H isiklike asjade hulgas kinnipidamisasutuses.
7. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
8. D.H apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
9. D.H-le oli esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,8- § 25 lg 2 järgi selles, et ta olles karistatud varavastaste kuritegude toimepanemiste eest, uuesti 17.04.2009 a kell 02.00 ajal, tungis aknaklaasi eemaldamise teel Tallinnas xxxxxx x asuva maja keldrisse, kus lõhkus bokside 1,2,9 lukud ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõrast vara kogusummas 2120 krooni, kuid tal ei õnnestunud kuritegu lõpule viia sest peeti sündmuskohal kannatanu poolt kinni. Samuti oli talle esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi selles, et ta ajavahemikul 21.04.2009 kuni 09.07.2009 Tallinna linnas pani süstemaatiliselt, sissetungimisega, toime 4 võõra vara vargust. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
10. Maakohus tunnistas D.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8,9 järgi ja karistas 1 aasta 3 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kantuks eelvangistuses viibitud 4 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges 9 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges 25.10.
11. 2 APELLATSIOON:
12. Esitatud apellatsioonis süüdistatav vaidlustab temale mõistetud karistust. Kohus mõistis talle prokuröri poolt nõutavast rangema karistuse. Samuti tahaks täpsustust temalt kohtueelsel uurimisel asitõenditena konfiskeeritud esemete osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
13. Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja taotles uue otsusega teda karistada vangistusega vastavalt prokuröri poolt taotletule. Temalt äravõetud must nahkjope ja MP – pleier Sony palub talle tagastada. Muus osas otsust ei vaidlusta. Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja apellatsioonikohtus esitatud taotlust. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus mõistetud karistuse osas seaduslik ja põhistatud. Äravõetud kahe eseme suhtes jättis taotluse rahuldamise kohtu otsustada ja selles osas seisukohta ei võtnud. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
14. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab et maakohtu otsus kuulub KrMS § 340 lg 1 alusel, taotlusest sõltumatult, osalisele tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 5.1 Otsuses nr 3-1-1-87-08 on Riigikohus märkinud, et kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Antud juhul on D.H, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud, 17.04.2009 aastal uuesti toime pannud võõra vara varguse katse. Selline ühekordne käitumine on seaduslikult loetud korduvaks varavastase kuriteo toimepanemiseks KarS § 199 lg 2 p 4 mõttes. Kuid vastavalt esitatud süüdistusele ja kohtu poolt tuvastatule, ei piirdunud D.H ühe varguskatse toimepanemisega, vaid jätkas mõne päeva pärast kuritegude toimepanemistega ning seda juba neljal korral, mis andis seadusliku aluse temale inkrimineerida ja ka teda süüdi tunnistada süstemaatilises kuritegude toimepanemises. Ülaltoodud Riigikohtu lahendist tulenevalt neeldub aga D.H poolt korduv kuriteo toimepanemine süstemaatiliselt kuritegude toimepanemises ning eraldi kvalifitseerimisele KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ei kuulu. Seega D.H poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida vaid KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdimõistmise osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele ning selles punktis tuleb süüdistatav õigeks mõista. KarS § 199 lg 2 p 8 näeb ette vastutuse varguse eest, kui see on toime pandud sissetungimisega. Selles osas, antud juhul,igasugune vaidlus puudub. Kohtukolleegium leiab, et selline osaline õigeksmõistmine ei too iseenesest endaga kaasa mõistetud karistuse leevendamist. Asja tehiolud, süüdistuse sisu ja maht jäävad muutumatuks ning KrMS § 340 lg 2 p 3 näeb ette võimaluse süüdistatava kergemas kuriteos süüditunnistamisel jätta mõistetud karistus muutmata. 3 5.2 Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-07 sedastanud, et karistuse küsimuse otsustamine ehk karistuse mõistmine kui kohtumenetluse üks osa tugineb kahtlemata tõendamise tulemile - sellele, millised asjaolud tunnistab kohus tõendatuks. Kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seega asjaolu, et kohus mõistis süüdistatavale rangema karistuse kui prokurör oli taotlenud, pole aluseks mõistetud karistuse muutmiseks. Vastavalt seadusele ja Riigikohtu poolt sedastatule, mõistab kohus karistuse oma siseveendumuse kohaselt KarS § 56 ettenähtud alustel. 5.3 Maakohus on karistuse mõistmist jälgitavalt ja põhjalikult motiveerinud. Vastavalt KarS § 56 ettenähtule on arvestanud nii süü suurust kui süüdlase isikut. Esitatud apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil, süüdistatav ega kaitsja ei viidanud karistust kergendavatele asjaoludele, millised maakohus jättis tähelepanuta või arvestamata. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on piisava selgusega põhistanud oma veendumust, miks ei ole võimalik ega seaduslik arvestada karistuse mõistmisel puhtsüdamliku kahetsusega ja miks ei ole asjade süüdistatava poolt väljaandmisel tegemist kahju vabatahtliku hüvitamisega. Kohtukolleegium sellise põhjendusega nõustub ega pea vajalikuks seda korrata, seda enam, et apellant ei ole kohtu seisukohta kahtluse alla seadnud ega ka kohtu järeldusi vaidlustanud. Samuti on kohus seaduslikult ja põhistatult arvestanud süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist karistust kergendava asjaoluna ja ka karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistuse mõistmisel oli kohus õigustatud arvestama ka süüdlase isikuga. D.H on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on varem karistatud ka varavastase kuriteo toimepanemise eest. Samuti on teda varem korduvalt karistatud ka väärteokorras. Oluline on karistuse mõistmisel mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. D.H-le on varem mõistetud lühemaajalised vangistused, kuid sellised kergemad karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemistest loobuma. Maakohus on põhistatult välistanud tema karistamise kergemaliigilise karistusega ning ka tema tingimisi karistusest vabastamise. Kohtukolleegium leiab, et 5 kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel on tekitatud kannatanutele kahju ka suures ulatuses, mõistetud 1 aasta 3 kuuline vangistus on kooskõlas seadusega ning muutmisele ei kuulu. 5.4 Apellant taotles välja antud nahkjope ja Sony pleieri tagastamist, leides, et maakohus ei ole nende esemete osas otsustust teinud. Musta nahkjope ja ka Sony pleieri vargust ei ole D.H-le süüdistuse alusel inkrimineeritud, kuid D.H on tõepoolest nii varastatud sularaha kui ka esemeid, sh musta nahkjope ja Sony pleieri, välja andnud ja selgitanud, et tema poolt politseile antud esemed on ostetud varastatud raha eest. Sularaha oli varastatud xxxxx x maja keldrist Tallinnas/ 1 kd. t.lk. 53-55/. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatav, et kannatanu L. K. on kohtueelsel uurimisel, varalise kahju hüvitamiseks, üle antud esemed, millised olid ostetud süüdistatava poolt 4 kannatanult varastatud raha eest / 1 kd. t.lk. 20/. Sellesse loetelusse kuulub ka Sony pleier , maksumusega 500 krooni. Kannatanu on temale üle antud asjade maksumuse arvelt vähendanud süüdistatavale esitatud tsiviilhagi nõude suurust summas 9900 krooni, vastavalt süüdistatava enda poolt esitatud ja kannatanule tagastatud asjade koguväärtusele. Kohtuotsuses on nimetatud asjaolu kajastamist leidnud ja seega on Sony pleieri suhtes kohaldatud meetmed selged, ning selles osas pole alust otsust muuta. D.H poolt üle antud nahkjopet on 25.06.2009 aastal asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldud ja vastavalt 06.08.2009 aasta asitõendite hoiuruumi paigutamise aktile, on nahkjope paigutatud Põhja Politseiprefektuuri Varavastaste kuritegude talituse Ida teenistuse asitõendite hoiuruumi/ 1kd. t.lk. 42/. 26.06.2009 aastal kannatanu L. K. üle antud esemete loetelus nahkjopet ei ole ja selle maksumuse võrra ei ole väljamõistetud kahjusummat ka vähendatud/ 1 kd. t.lk. 20/. Maakohtu otsuse resolutiivosa ei kajasta nahkjope suhtes tarvitusele võetud meetmeid. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava taotlus temale nahkjope tagastamise osas kuulub rahuldamisele ja nahkjope KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel D.H-le tagastamisele.
15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 17 märtsi 2010 aasta otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. Apellatsiooni rahuldab osaliselt. IVI KESKÜLA STEN LIND MALLE PREIMER 5