← Eesti

1-10-9782/3

Obsah (5)§ 424§ 266§ 66§ 50§ 44

Kriminaalasi nr 1-10-9782 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2010. a Jõgeva Kriminaalasja nu

§ 424

järgi Süüdistatav: I.R (isikukood xxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel - eesti keel, põhiharidus, töökoht OÜ Seicom, kriminaalkorras karistatud 1 korral: 13.04.2007.a Tartu Maakohtu poolt

§ 266

lg 2 p 1 järgi rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 2000 krooni (tasutud), väärteokorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kaitsja: vandeadvokaat Uno Paimets (Advokaadibüroo Uno Paimets, Pargi 13A-30 Jõgeva linn). Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253, § 254 lg 1, lg 3, lg 4, lg 6, lg 7, § 175 lg 1 p 4, 5, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Mõista I.R süüdi

§ 424

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni riigituludesse.

§ 66lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul.

Kohustada I.R tasuma igakuiselt 27-ndaks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust vähemalt 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuus kuni kogu rahalise karistuse summa tasumiseni. 1 Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 4100065035.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta I.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld tuleb I.R-i tühistada. suhtes kohtuotsuse täitmisel Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja I.R-ilt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele AS SEB Pank a/a nr 10220034800017 või AS Swedbank, a/a nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul

  1. KrMS § 423 ja 424 alusel määrata sundraha tasumine ositi 1 (üks) aasta jooksul. Kohustada I.R tasuma sundraha katteks igakuiselt 27-ndaks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust vähemalt 543 (viissada nelikümmend kolm) krooni 75 senti kuus kuni kogu sundraha (6525 krooni) tasumiseni. Mõista välja I.R-ilt riigituludesse kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 26,10 krooni. Mõista välja I.R-ilt riigituludesse määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest määratud tasu ja kulud 600 krooni. Tasu õigusabi eest ja koopia tegemise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul
  2. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks käskmenetluses. Kohus, kontrollinud kriminaalasja kohtualluvust, leiab, e t asi kuulub KrMS § 24 lg 1 järgi kohtualluvuse kohaselt arutamisele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning KrMS § 254 lg 1 alusel koostab kohtuotsuse. Süüdistatava I.R-i kaitsjana on määratud korras osalenud vandeadvokaat Uno Paimets. I.R süüdistatakse selles, et tema juhtis 03.07.2010.a kella 18.38 ajal Jõgeva linnas Suurel tänaval mootorsõidukit Opel Astra reg nr 135 AOE, olles alkoholijoobes, s.o ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,75 mg/l kohta. Seega pani I.R toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada I.R

§ 424järgi rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 12 500 krooni riigituludesse.

2

§ 66lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul.

Kohustada I.R tasuma iga kuu 27-ndaks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust vähemalt 1250 krooni kuus kuni kogusumma tasumiseni.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta I.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kuriteoga kahju tekitatud ei ole. Tl 19 on teatis I.R-i keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta ning selle järgi on süüdistatava keskmine päevasissetulek 50 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud avalduse (tl 24), milles kinnitab, et I.R tunnistab ennast süüdi ja soovib asja lahendamist käskmenetluses ning rahalise karistuse kohaldamist. Süüdistataval on püsiv töökoht OÜ-s Seicom, töötasu on aga tagasihoidlik, 4000-5000 krooni kuus ning seetõttu soovib süüdistatav rahalise karistuse määramist kohustusega tasuda karistus igakuiste maksetena 10 kuu jooksul ning sundraha tasumist igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et I.R tuleb süüdi tunnistada ja tema süüasja lahendamine on võimalik käskmenetluses. I.R on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistamata (tl 10). Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on võimalik karistuseks valida rahaline karistus ja vangistus. Arvestades I.R-i varasemat karistatust ja sissetulekut, on põhjendatud valida karistuseks rahaline karistus. Rahalise karistuse määr 250 päevamäära on proportsionaalne toimepandud teo raskusega, süüdistatava isikuga ja vastab ka

§ 44lg 1 piiridele.

Rahalise karistuse päevamäärana võtab kohus arvesse süüdistatava keskmist päevasissetulekut

§ 44

lg 2, lg 3 alusel ehk 50 krooni (tl 19).

§ 66

lg 1, lg 3 võimaldavad rahalise karistuse määrata tasumiseks ositi ja kohus nõustub sellekohase prokuröri ettepanekuga. Lisakaristusena tuleb I.R-ilt

§ 50lg 1 p 1 alusel ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Vastavalt Kr

MS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ning määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub I.R-ilt väljamõistmisele sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas (6525 krooni). Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. I.R-i kaitsja on taotlenud sundraha tasumise ajatamist 12 kuu peale ning selle tasumist igakuiste maksetena. Prokurör toetab süüdistusaktis kaitsja taotlust. Kohus leiab, et KrMS § 423 ja 424 alusel tuleb määrata sundraha tasumine ositi 1 aasta jooksul ning kohustada I.R tasuma sundraha katteks igakuiselt 27-ndaks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust vähemalt 543,75 krooni kuus kuni kogu sundraha summa tasumiseni. Kohtueelses menetluses osutas I.R-ile määratud korras riigi õigusabi vandeadvokaat Uno Paimets. Määratud kaitsjale on vastavalt kehtivatele tasumääradele makstud riigieelarvest tasu kogusummas 600 krooni (tl 25-26). Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 26,10 krooni (tl 22) on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Menetluskulud tuleb süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. 3 Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu kohtuotsuse jõustumisest alates (KrMS § 417 lg 2, § 423). Kui selle aja kestel ei ole kriminaalmenetluse kulusid tasutud, saadetakse kohtuotsus kümne päeva jooksul kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Kohtunik Ü.Raag 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.