järgi; 3) 30.06.2009.a.
lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 4) 14.10.2009.a.
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 3 kuud ja 10 päeva vangistust KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat, karistus kustumata, Kaitsja Aivar Ennok RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256- 5; Tunnistada süüdi V.J KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. mõista Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt V.J-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karaistust Harju Maakohtu 14.10.2009.a. otsusega mõistetud ärakandmata osa – 3 kuud ja 7 päeva vangistust – võtta ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.02.2010.a. so 1 päeva, ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud ja 6 (kuus ) päeva vangistust. Kohaldada V.J-i suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 25.02.2010.a. Välja mõista V.J-ilt riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja menetluskulud 1830 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777 . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista V.J-ilt 430,80 krooni Rimi Eesti Food AS-i (reg nr 10263574) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD V.J süüdistatakse KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, katseaja jooksul uuesti , 23.02.2010 kella 08.30 ajal püüdis Tallinnas Sõle 27 asuvast Sõle Säästumarket kauplusest ära võtta 8 tk śokolaaditahvli „Anneke“ kokku väärtusega 287.20 krooni, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema, 25.02.2010 kella 22.13 ajal püüdis Tallinnas Sõle 51 asuvast Pelgulinna Selver kauplusest ära võtta paki sigarette „Marlboro Red“ väärtusega 40 krooni, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt Seega V.J, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüdistatav V.J tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 23.02.2010.a. läks ta Sõle tänava Säästumarketisse, kus otsustas varastada šokolaadi. Pani põue 8 šokolaadi ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Õues peeti ta kinni ning šokolaadid kukkusid maha. 25.02.2010.a. Sõle tänava Selveris võttis riiulilt suitsupaki ning möödus kassadest kauba eest maksmata. Ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kahetseb oma tegu. Tsiviilhagi tunnistab ning hagi saab kohe tasuda. (tl 15-18,31-33). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - - - tunnistaja V. N ütlustega selle kohta, et 23.02.2010.a. oli ta tööl turvatöötajana Säästumarketis. Kassadest jooksis kauplusest võetud kaubaga mööda noormees. Ta jõudis noormehele järele tänaval ja pidas kinni. Tänaval viskas noormees lumme 4 šokolaaditahvlit, mis tema üles korjas. Kinnipeetuks osutus V.J, kelle kilekotist leiti lisaks nendele šokolaaditahvlitele, mis tema oli tänavalt lumest üles korjanud veel sama marki šokolaaditahvlid väärtusega 35,90 krooni, kokku 430,80 krooni väärtuses. Kõigi šokolaaditahvlite pakendid olid vettinud, st rikutud (tl 4-4a); kannatanu esindaja A. A ütlustega selle kohta, et 23.02.2010.a. peeti Sõle tänava Säästumarketis kinni V.J, kes püüdis varastada 12 tk šokolaadi „Anneke“ väärtusega 35,90 krooni, koguväärtusega 430,80. V.J viskas kaupa lume sisse, mistõttu pakendid niiskusid, seetõttu oli kaup müügiks ja säilitamiseks kõlbmatu ja hävitati (tl 5-7); tunnistaja S. K ütlustega selle kohta, et 25.02.2010.a. oli ta tööl Pelgulinna Selveris. Kella 22.12 nägi ta turvakaamerast noormeest, kes võttis paki sigartee Malboro Red ja möödus kassadest kauba eest maksmata. №ormees peeti kinni ja kaup tagastati kauplusele (tl 2727aa); avaldustega (tl 2, 24); õigusvastase teo toimepanemise aktiga (tl 3, 26); karistusregistri väljavõttega /tl 34-38/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et V.J isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega V.J pani toime süstemaatilise varguse katsed ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.J on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, sh AS § 70, NPAS § 15-1 ja KarS § 218 lg 1 järgi. Rahatrahvid on osaliselt tasumata. V.J ei tööta. Kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik mõjutada teda süütegude toimepanemisest loobuma. Inkrimineeritavad kuriteod pani V.J toime katseajal. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Rimi Eesti Food AS-i poolt on esitatud seoses kauba rikkumisega tsiviilhagi summas 430,80 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Süüdistatav kohtuistungil tunnistab hagi. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt leiti V.J-i kilekotist peale nende šokolaadide, mis ta oli lumme visanud ning mille turvatöötaja oli üles korjanud, veel šokolaaditahvleid kokku 430,80 krooni väärtuses. Kuna V.J viskas osa šokolaaditahvleid lumme, kus nende pakendid märgusid, siis peale nende kokkukorjamist turvatöötaja poolt, rikkusid märgunud pakendid ka teiste tema poolt varastatu šokolaaditahvlite pakendid. Õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et 23.02.2010.a. väeti V.J-ilt ära 12 tahvlit šokolaadi ning maksmata ja rikutud kauba kogusumma on 430,80 krooni (tl 3). Kohus leiab, et kahju tekitamises on süüdi V.J, tsiviilhagi on tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.