← Eesti

1-07-8180/6

Obsah (5)§ 263§ 65§ 209§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-07-8180 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23 september 2009 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 18.09.2009.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-07-818

§ 263

p 1, 4 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.08.2005.a otsusega mõistetud 1

(3)karistuse 1 aasta vangistust ja Tartu Maakohtu 01.03.2006.a otsusega mõistetud karistuse 6 kuud vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.09.2008.a ja lõpeb 17.03.2011.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 18.07.2009.a. B.H esitas 20.05.2009.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 30.06.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 18.09.2009.a seisuga on B.H kandmata karistusaeg 1 aasta 6 kuud vangistust. B.H on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 29.08.2005.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2, § 140 lg 2 p 1 ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 01.03.2006.a Tartu Maakohtu poolt

§ 263p 1, 4 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseajaga.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab B.H tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna B.H on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on olnud kriminaalhooldusel ja kannab karistust kuritegude eest, millised on toime pandud katseajal. Teda on ka vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud allumatuse eest. Lisaks on B.H sõlminud prokuratuuris lihtmenetluses kokkuleppe, mille kohaselt teda karistatakse vangistusega kuriteo eest, mis oli toime pandud samuti katseajal. Nimetatud kokkuleppe põhjal kohus veel lahendit teinud ei ole. Ka kaitsja ei toeta B.H ennetähtaegset vabastamist prokuröri poolt välja toodud asjaoludel. B.H ise avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja arvab, et on käesolevaks ajaks teinud piisavad järeldused enda varasemast käitumisest. Vangistuse ajal toime pandud rikkumisi peab vähese tähtsusega üleastumiseks, nende eest ei ole ka tõsist karistust kohaldatud. Ta on vangistuse ajal osalenud vihajuhtimisprogrammis ja õppinud ning külastab kirikut. Vabaduses oli tal varasemalt probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid leiab, et on nüüdseks sellest loobunud ja vabanedes aitaks ka vanemad hoiduda alkoholist. B.H kinnitas, et on sõlminud prokuratuuris kokkuleppe täiendava vangistuse mõistmise osas, kuid leiab, et see ei tohiks olla probleemiks tema ennetähtaegsel vabastamisel.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

B.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.H on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on olnud korduvalt ka kriminaalhooldusel, kuid see ei ole olnud tulemuslik ja hetkel kannab ta karistust kuritegude eest, millised pani toime katseaegadel. Eelnev seab kahtluse alla B.H sobivuse kriminaalhooldusele. Positiivne on küll asjaolu, et vangistuse ajal on B.H õppinud, osalenud sotsiaalsete 2

(3)oskuste treeningu ja vihajuhtimise programmis, tegelenud eneseanalüüsiga ja loodetavasti teadvustanud probleeme, mis on viinud ta kuritegelikule käitumisele. Samas ei saa jätta tähelepanuta kinnipeetava objektiivset käitumist kinnipidamisasutuses. Teda on vangistuse ajal ühel korral distsiplinaarkorras karistatud. Lisaks on tema suhtes viidud veel kahel korral läbi distsiplinaarmenetlus, mille käigus peeti võimalikuks piirduda vestlusega. Kõik rikkumised on toime pandud pärast programmide läbimist ja rikkumised on olnud seotud ametnikele allumatusega. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on B.H eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et B.H tuleb käesoleval ajal jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.