1-08-14915/7

Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-08-14915 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11.03.2009.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET sekretäri V.Roots juuresolekul prokuröri S.Merilo kaitsja K.Vedro osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas

1. ja 11.03.2009.a. I.K, isikukood xxxx, eluk. xxxx, töök. xxxx, varem karistamata,süüdistusasja KarS § 121 järgi. I.K süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta 2008.a. aprillikuu lõpus ühel õhtul xxxx maja juures lõi kaks korda rusikaga alaealisele M T (sünd. xxxx.a.) suguelundite piirkonda, käskides tal minna xxxx tänavalt suitsukonisid üles korjama. M T koos olnud T L järgnemisel neile keelas I.K tal asjasse sekkumise, lõi T L ühe korra rusikaga suguelundite piirkonda ning pisut hiljem, olles T L suitsu suust ära tõmmanud ning teda suitsukonide mahaloopimises süüdistanud, lõi talle veel ühe korra rusikaga suguelundite piirkonda, põhjustades oma tegevusega mõlemale kannatanule valu. Seega I.K, lüües teisi inimesi ja põhjustades neile valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Resolutiivotsus kuulutatud 11.03.
2. a. ja otsuse terviktekst antud kohtu kantseleisse 19.03.
3. a. Esitatud süüdistuses I.K end kohtus süüdi ei tunnistanud ja kinnitas, et tunneb M T ja T L väiksest peast, nagu nad seal hakkasid liikuma. Suhted nendega on normaalsed ja see on täielik laim, mida noormehed räägivad. Ta tuli aprillis 2008.a. ühel õhtul töölt, M T oli näoga tema poole ja üleolevalt lennutas koni maha. Ta tegi oma järeldused, läks ja vestles nendega. M tuli temaga kaasa, korjas konid üles ja oligi kõik. Mingit rusikaga vehkimist ei olnud. Kui midagi oleks olnud, oleks kõik, nii ema, isa, vanaisa kui vanaema väljas olnud, aga mitte keegi ei tulnud välja. T L valetab, sest sõber kaitseb sõpra. L oli tööülesannete täitmisel ja vormis, oleks löömist olnud, ta oleks pidanud lööja kinni võtma ja politseile üle andma. Enne seda juhtumit oli neil väga hea läbisaamine. Praegu on tänav konidest puhas. Vanemate probleem on see, et peaks noormehi korrale kutsuma, aga M T ema ei tegele sellega. Kogu aeg käib seina taga mingi tümps, M T ise tunnistas kohtus, et koolis ei käi. M T ja T L hakkasid suitsetama tema akna all ja suits tungis tema elamisse. Ta on mitu korda M T näinud koni maha viskamas, aga ei pööranud varem sellele tähelepanu. Teda hakkas see suitsetamine ja konide mahaloopimine häirima juba siis, kui pere sinna kolis, sest ta ise pole suitsumees. See pere on talle kolimisest saadik vastumeelne olnud, aga ta on selle mõtte maha surunud. Nüüd elab omaette ja kasvatab oma pisikest last ning ei kavatse teiste asjadesse sekkuda. Kannatanu M T kinnitas kohtus, et xxxx majas elab kaks perekonda: I.K pere ja nende – T pere. Varem oli neil I.K-ga hea läbisaamine, kuid viimasel ajal tekkisid neil probleemid. I.K oli tema isaga konflikt, kuid selle põhjust ta ei tea. Temal tekkis I.K-ga paar aastat tagasi konide mahaviskamisest probleem. I.K süüdistas teda konide mahaviskamises ja sundis teda mitmel korral konisid korjama. Need ei olnud tema poolt mahaloobitud konid, kuid ta ei julgenud vastu hakata ja korjas konid üles. Aprillis 2008.a. ühel õhtul oli ta sõber T Lga maja ees värava juures, ajasid juttu ja tegid suitsu. I.K 2 tuli autoga koju, käis korra toas ja tuli nende juurde ja ilma midagi ütlemata lõi teda käega suguelundite piirkonda. Löögi tagajärjel sai ta haiget. Seejärel süüdistas teda konide mahaloopimises ja käskis konisid korjata. Seejärel lõi teda veelkord käega suguelundite piirkonda. Kui T L ütles I.K-le, mis te teete, siis I.K küsis, kas tahad ka haiget saada ja lõi T ka üks või kaks korda suguelundite piirkonda. Seda seepärast, et T tema kaitseks välja astus. Eelnevalt võrdles I.K T L suust äravõetud suitsu maast korjatud konidega. Juhtunust kohe ta kodus ei rääkinud algul midagi. Arstile minna ta ei tahtnud, kuigi oli valus, ei teinud see nii haiget. Kuid kui I.K teda xxxx tänaval ähvardas täisealiseks saamisel ratastooli lüüa, siis rääkis ta kõigest emale ja ema otsustas asja politseisse anda. Kannatanu T L kinnitas kohtus, et M T on tema sõber. Ta teab I.K seoses nende tülide pärast suitsukonide mahaloopimises. Kaks korda on ta juures olnud ja ühel korral oli ise ka tülis. Ühel korral M on varem ka käinud konisid korjamas I.K käsul, ta ise nägi seda. Tema kuuldes M T ei ole I.K-le kunagi midagi halvasti või solvavalt öelnud ja ka tema pole midagi halba öelnud. Nemad ei ole seal maja juures konisid maha loopinud. Möödunud aasta aprilli lõpus olid nad M õues, tegid koos suitsu ja rääkisid juttu. I.K tuli autoga koju, pani auto ära, läks välja, korjas üksikud konid akende alt ja tuli värava juurde, kus nad seisid. Lõi enne M rusikaga suguelundite piirkonda ja ütles, et see on viimane kord, kui ma sind hoiatan. Teist korda lõi I.K M, kui M konisid korjas xxxx tänaval. Kui I.K M teist korda lõi, läks ta nende juurde, et asi hullemaks ei läheks. I.K ütles, et sina ära sekku vahele, muidu ma teen sulle ka haiget, ja lõi ka teda rusikaga suguelundite piirkonda. Teist korda I.K lõi teda käega suguelundite piirkonda, olles enne võrrelnud tema suust äravõetud suitsu maast korjatud konidega. Kodus rääkis ta juhtunust alles siis kui asi politseis oli. Ta sai I.K löökide tagajärjel haiget, suguelundite piirkond läks siniseks ja paiste. Maikuus käis ta meestearstil, sest tal valutas alakõht. Ta pakkus uurijale, et toob arstitõendi, aga too ütles, et pole vaja. Tavaliselt andis ta suitsukonid M kätte ja M pärast viskas ämbrisse. Tunnistaja A T kinnitas kohtus, et tunneb I.K umbes 5 aastat. Algul olid täiesti normaalsed suhted. Siis mehel tekkisid tülid auto tõttu, et nende auto on ees, ja siis koniprobleem, et poisid loobivad konisid maha. I.K tema poole ei pöördunud, et kaevata poiste peale. Enne täna arutatavat sündmust oli füüsiline konflikt tema mehel I.K-ga , aga asja menetlus lõpetati ära. Aprillis 2008.a. nägi ta teise korruse aknast, kuidas I.K oli juba selline löömiseasend poiste suhtes. Ta kuulis, et jutt on liiga kõva ja nägi, et poisid ja Pavel olid värava juures. Paveli käsi tõusis ja löömisasend oli, aga ta ei näinud, kas keegi pihta sai. Ta läks akna juurest ära, et suured poisid kutsuvad abi, kui vaja on. Kui poeg üles tuli, küsis, kas oli midagi. Poeg vastas, et ei olnud midagi. Ta kahtlustas, et asi oli teisiti, sest poeg oli teistsugune. Hiljem poeg siis rääkis. Tema ehmatas ja otsustas, et tuleb avaldus politseile teha. Hiljem rääkis ta T Lga ka, sest poeg M ütles, et T sai ju ka peksa. T ütles, et temal oli valus. Praegu nad I.K-ga üldse ei suhtle. Tema ei ole üldse konisid seal maas näinud, ei ole pööranud tähelepanu. Kui ta neid oma hoovis oleks näinud, ta oleks ju ütelnud, et mis see on. Neil on seal ämber olemas konide jaoks. Pojal ei ole politseiga probleeme olnud ja tema sõber T on ka korralik poiss. Ta kinnitas, et nägi I.K lööki, käsi tõusis juba nii, see oli löök, kuid ei saanud aru, kas poisid pihta said. Pärast nägi lapse nägu, küsis, mis oli, aga kui poiss ei rääkinud, ta ei saa ju juttu välja pressida. Kohus, asja arutanud ja hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et I.K süü temale esitatud süüdistuse on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista KarS § 121 järgi. Süüdistatava I.K, kannatanute M T ja T L ning tunnistaja A T ütlustega on 2 3 tõendatud, et aprillikuu lõpul 2008.a. ühel õhtul toimus xxxx maja värava juures konflikt I.K ja tol ajal alaealise M T vahel, kus I.K süüdistas M T suitsukonide mahaloopimises ja nõudis suitsukonide üleskorjamist. Edasises süüdistatava I.K ja kannatanute ning tunnistaja ütlused lahknevad. I.K kinnitab, et M T tuli temaga kaasa ja tema nõudel korjas maast suitsukonisid, tema aga kumbagi noormeest ei löönud. Kannatanute ütlused aga kinnitavad I.K käitumises objektiivse süüteokoosseisu olemasolu, seda, et I.K lõi kohe alaealist M T rusikaga suguelundite piirkonda, mõni hetk hiljem veel ka teist korda. Kui T L sekkus sõnadega konflikti, siis lõi I.K ka teda kaks korda rusikaga suguelundite piirkonda. Maakohus leiab, et väikesed vastuolud kannatanute ütlustes on tingitud sellest, et mõlemad tajusid sündmust erinevalt. Maakohus nõustub prokuröriga selles, et „Oleks nad kohtus ühtemoodi rääkinud, tekitaks see kahtlust nende ütlustes, võimalikus kokkuleppes, kuid kuna nad räägivad nii eeluurimisel kui kohtus erinevalt, nii nagu nemad sündmust tajusid, on nende ütlused õiged“. T L põhjendas kohtus vastuolu M T ütlustega sellega, et M T oli närvis ja kartis I.K. Just poiste ärevusega ongi seletatavad üksikud vastuolud, mitte sooviga valetada. Maakohus leiab, et puudub alus kahelda kannatanute ütluste õigsuses, sest neid toetavad tunnistaja A T ütlused, kes nägi maja teise korruse aknast konflikti algust, kui I.K tegi käega löögi poiste poole, kuid ta ei saanud aru, kas poisid pihta said. Ka oli tunnistaja A T see, kellele M T mingi aja pärast juhtunust rääkis ja kes asjast politseid teavitas ja kellele pärast seda ka T L enda löömisest rääkis. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus õigeks mõista I.K, kuna väidetavalt ei ole ta kumbagi poissi löönud ja tegemist on poiste poolt väljamõeldud juhtumiga. Maakohus leiab, et kannatanud on kuriteosündmuse kohta nii eeluurimisel kui kohtus andnud usutavaid ütlusi ja nende ütluste tõelevastavuses ei ole kohtul alust kahelda. I.K ütlused on aga kohtu arvates ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest noormeeste väärkohtlemise eest. Nii süüdistatava kui kannatanute ja tunnistaja ütlustest ilmnes süüdistatava ja tema naabrite omavaheline halb läbisaamine, nende ebasõbralikud suhted, mis on tingitud I.K-sse kogunenud pikaajalisest vimmast naabrite suitsetamise vastu, kuid vaatamata sellele ei olnud süüdistaval õigust lüüa kannatanuid. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Käesoleval juhtumil on tegemist valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega – löömisega, mis ei põhjustanud tervisekahjustust, kuid eeldab koosseisulise tagajärjena valu tekkimist, s.o. füüsilist valutunnet. Mõlemad kannatanud kinnitasid kohtus, et nad said haiget I.K löökide tagajärjel, et neil oli valus, kui neid löödi suguelundite piirkonda. Subjektiivsest küljest on tegemist otsese tahtlusega toimepandud teoga. Seega I.K, põhjustades M T ja T Lle füüsilist valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – nende kehalise väärkohtlemise. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. I.K on pannud toime teise astme kuriteo, mille toimepanemisel karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna, et I.K on varem kriminaalkorras karistamata. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. I.K on on kindel elukoht, ta töötab. KarS § 121 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus I.K süü suurust ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus leiab, et kohtualuse I.K puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada, mõistes talle rahalise karistuse 3 4 prokuröri poolt taotletud suuruses sanktsiooni alammäära lähedases määras ja puudub vajadus kohaldada I.K-le rangema karistusena vangistust. Kohtul puuduvad andmed erandlike asjaolude kohta, mis võimaldaksid mõista karistust alla sanktsiooni alammäära. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Juhindudes KrMS § 306-313 ja 315, maakohus otsustas: Süüdi mõista I.K KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. 8720 kr riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100065064). Tõkend – elukohast lahkumise keeld- tühistada otsuse jõustumisel. Välja mõista I.K-lt (eluk xxxx): - 44.80 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest; - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja179 lg.1 p.2 alusel ja - 3528.20 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. K.Vedro osalemise eest kohtueelsel menetlusel ja kohtus Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ Leo Sarnet Merle Kaegas Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 Tartu Ringkonnakohtus 01.oktoobril 2009.a. otsustas: jätta Viru Maakohtu 11.märtsi 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-14915 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista I.K-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 2724 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend neli) krooni riigituludesse. I.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „I.K, 1-08-14915, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus 21.detsembril 2009.a. Riigikohtu määrusega. №oremreferent Merle Kaegas 4