1-07-15923/11

Kriminaalasi nr 1-07-15923 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-07-15923 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Ruti Kilg Kinnipeetav R.Z Elukoht: xxx; isikukood: xxx; Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata R.Z, isikukood: xxx, temale Pärnu Maakohtu 07.04.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista R.Z-ilt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber
2. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.12.2009.a.. Asjaolud ja kohtu seisukoht R.Z tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 07.04.2008.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.10.2007, s.o 3 päeva ja edasi arvestati karistusaja algust alates 15.12.2007.a. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 07.04.2008 seisuga jäi 3 aastat 8 kuud 5 päeva vangistust. Karistusaeg algas 07.04.2008.a ja lõppeb 11.12.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 12.12.2009.a. 1 R.Z on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 10.10.1985 Paide Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 3 järgi vabaduskaotus 3 aastat; 2) 14.02.1989 Paide Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3, § 139 lg 3 ja § 195 lg 2 järgi vabaduskaotus 4 aastat; 3) 15.03.1993 Viljandi Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p-de 2 ja 3, § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ja § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 - § 15 lg 2 järgi 6 aastat vabaduskaotust; 4) 18.05.1999 Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 ja § 141 lg 2 p 2 järgi vabaduskaotus 7 aastat; 5) 20.03.2006 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust, vabanes pärast karistuse kandmist 28.06.2007.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole vanglas R.Z-i distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama koos vennaga viimasele eraldatud sotsiaalkorterisse aadressil xxx. Elamispind ei ole sobilik, kuna samas majas elab ka ohver. Enne vangistust elatus juhutöödest. Ämari vanglas töötas 3,5 aastat sanitaartehnikuna. Alates 2009a septembrist töötab Tartu Vangla majandustöödel ning oktoobrist alates osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, alkoholijoobes on teiste poolt mõjutatav. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Samas alkoholisõltuvust ei tunnista. Sooritatud kuritegu kipub moonutama ning pisendab oma osa selles. Ametnike suhtes pisut negatiivse hoiakuga, koostöö minimaalne. Vabanemisel võib oht seisneda füüsilise ja varalise kahju tekitamises, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine ja materiaalsete vajaduste tekkimine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta R.Z-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel olemas elukoht venna juures aadressil xxx, kuid korter ei vasta elektroonilise järelevalve tingimustele ning vald ei ole nõus R.Z-i asumisega nimetatud elamispinnale. Kindel töökoht puudub. On olnud juhtumeid, kus R.Z on olnud lähedaste isikute ja nende vara suhtes agressiivne. Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on R.Z tasumata rahalisi nõudeid üle 26 000 krooni. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, kuriteod on läinud järjest raskemaks. Uue kuriteo ohtlikkuse ja riskifaktoreiks on: elu- ja töökoha puudumine, võimalik lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega, alkoholi kuritarvitamine, puudulikud sotsiaalsed oskused, nõrk enesevalitsemine, impulsiivsus, kriminaalne minevik ja madal motivatsioon jätkata vabaduses õiguskuuleka kodanikuna. Eeltoodust arvestades leiab kriminaalhooldusametnik, et R.Z-i vangistusest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. R.Z seletas, et vanglas ta alkoholi ei tarvita. On nõus vabanemisega elektroonilise järelevalve alla. Praegu käib tal sotsiaalprogramm, mis lõpeb jaanuaris
3. a. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et R.Z-i ennetähtaegselt vangistusest vabanemiseks puuduvad formaalsed ja materiaalsed alused. R.Z on saabunud esimene tähtaeg vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks. Ta on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest kandnud ½ karistusajast ja nõus alluma elektroonilisele järelevalvele. Kuna R.Z ja tema lähedastel ei ole eluruumi, saab ta elama asuda vaid venna sotsiaalkorterisse. Üürileandja ei anna nõusolekut kinnipeetava vabanemise korral sinna elama asumiseks. Oluliseks põhjuseks on kannatanu elukoht samas majas. Samast asjaolust tuleneb ka materiaalsete aluste puudumine. Ka on R.Z pooleli sotsiaalprogramm, mis valmistab teda ette resotsialiseerumiseks. Karistuse edasise kandmise 2 ajal on vajalik programm läbida ja korrigeerida ka enda suhtumist alkoholiga seotud probleemidesse. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega kaasnes menetluskulu 300 krooni, mis maksti KrMS § 175 lg. 1 p. 4 alusel kaitsjatasuna. KrMS § 180 lg. 1 alusel jääb menetluskulu kinnipeetava kanda. Ene Muts täitmiskohtunik 3