4-09-27685/4

4-09-27685 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-27685 (2315,09,009209) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Külli Iisop Liisi Kisler Katrin-Jana Vaab Väärteoasi L.J-i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 05.11.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 2315,09,009209 liiklusseaduse § 7419 lg 2 ja § 74 22 lg 2 tunnustel lisakaristuse tühistamiseks LS §1719 lg 3 p 1 järgi Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: L.J (ik: xxx, elukoht: xxx; töötab AS-s E ) Kaebuse esitaja: menetlusaluse isiku kaitsja adv. Gennadi Kull (Advokaadibüroo OÜ Kull, aadress: Rävala pst 8 C104, Tallinn) Kohtuväline menetleja – Politsei - ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur (Põhja Politseiprefektuuri õigusjärglane, asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 23.03.2009.a. Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: L.J Kaitsja: advokaat Gennadi Kull Kohtuvälise menetleja – PPA Põhja Prefektuuri esindaja Helen Kommusaar RESOLUTSIOON L.J-i kaitsja G. Kulli kaebus jätta rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 05.11.2009.a. otsus jätta muutmata. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast kassatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantsleis 15.päeval pärast teate easitamist. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 05.11.2009.a Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg 19 Lodeikini otsusega karistati L.J liiklusseaduse (LS) § 74 lg 2 ja § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 12 000 krooni ning lisakaristuseks LS § 7419 lg 3 p 1 järg võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis L.J 11.10.2009.a kell 23:13 Tallinnas Peterburi tee 6A mootorsõidukit VW Passat, reg nr xxx, seisundis, kui juhil oli ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,79+/- 0,05 mg/l, s.o 0,74 mg/l ning sõitis asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud (50 km/h) kiiruse 26 km/h võrra, sõites kiirusega 79 +/-3 km/h. 19 L.J rikkus LE § 76 p 3 ja LS § 47 lg 2, pannes toime LS § 74 lg 2 ja § 7422 lg 2 kvalifitseeritavad väärteod. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks luges menetleja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastulauses toodud põhjendused ei vähenda rikkumise ulatust. Sõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Isikul on kehtiv karistus mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Arvestades ka õiguskorra kaitsmise huvisid, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. L.J-i raske majandusliku olukorra tõttu võimaldati tasuda määratud rahatrahvid ositi.
3. L.J-i kaitsja G. Kull esitas kohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Selgitab kaebuses, et L.J sai teate, et pojaga on juhtunud õnnetus, kiirustas appi tagajärgedele mõtlemata. Ärevuses ei jälginud spidomeetrit, ületas tahtmatult sõidukiirust. Ei oleks alkoholi tarvitanuna rooli istunud, kui poleks õnnetust pojaga. Kahetseb tegu ja mõistab seda hukka. KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast ilmselt olulisem. Oli oht tema poja elule, tema poolt mootorsõiduki juhtimine oli vähem ohtlik tegu kui pojale tekkida võiv tervisekahju. Poeg oli murdnud jalaluu, oli halb olla ja valu suur. L.J töötab raudteel ja töökohta ja tagasi on vaja jõuda nii öötundidel, varahommikul kui hilja õhtul, mil ühistransport ei liigu. Tööle tuleb sõita ka nt Türile või Viljandisse. Juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab töö. Pere rahaline seisund on raske. Nimetatud asjaoludel töö kaotamisel ei ole tal õigust ka töötuskindlustushüvitisele. Kohtuistungil kaitsja leidis, et L.J-i tegu oli õigusvastane, nad ei vaidlusta toimepandud süütegu, ei kiiruse ületamist, ega mootorsõiduki joobes juhtimist, kui paluvad otsuse tühistada lisakaristuse määramise osas. Juhtimisõiguse äravõtmisel ei jõua L.J õigel ajal tööle ja võib kaotada oma töökoha.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Mootorsõiduki joobes juhtimine on üks raskemaid süütegusid. Joobes juht ületas ka lubatud 3 sõidukiirust. L.J seadis ohtu nii enda kui kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Tegemist on isikuga, kellele on varem joobes juhtimise eest kohaldatud nii rahatrahvi kui juhtimisõiguse äravõtmist, kuid vajalikke järeldusi ta teinud ei ole. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik nii süüdlase mõjutamiseks, lähtub teo raskusest ning on vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud teo raskust arvesse võttes. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on V™S §-d 132 p 1, 134,
5. Kohtunik