24

Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 26.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-13716 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.M sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 03.07.2008 ja lõpp 02.10.2010 Jätta S.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt S.M-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks 300 (kolmsada) krooni (s.h. ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest 250 krooni, käibemaks 50 krooni). Välja mõista S.M-ilt kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses osalemise eest 300 (kolmsada) krooni riigituludesse. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 21.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.M on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 21.10.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 8 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega 2 aastat 3 kuud vangistust alates 03.07.2008 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on Viru Vanglas läbinud riigikeele kursuse ning sooritanud algtaseme eksami, osaleb abikoka kutse omandamisel. Kinnipeetava abikaasa on tasunud kinnipeetava võlgnevusi. Täitise andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudmisi summas 201 157 krooni. Perekonna sissetuleku moodustavad riiklikud toetused ja vanema poja kuupalk, kokku 12 810 krooni kuus. Kinnipeetav suhtleb abikaasa ja lastega tihedalt kirjavahetuse ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetav ei ole teinud järeldusi oma käitumisest ja tema probleemide lahendamise oskused on puudulikud. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse on positiivne. Ta on toime pannud liiklusrikkumisi, mis seab kahtluse alla tema töötamise bussijuhina. Viru Vanglal puudub veendumus, et kinnipeetav on tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suuteline elama seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava S.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja märgib, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, neist varavastaste kuritegude eest 9-l korral, väärtegude eest 19-l korral, neist 15-l juhul liiklusalase väärteo eest. Kinnipeetav vabanes vangistusest tingimisi enne tähtaega 2004.aastal, kuid jätkas seaduserikkumisi, pannes katseajal toime 4 väärtegu ja ning varavastase kuriteo. See näitab, et kinnipeetav ei ole võimeline järgima katseajaks määratud tingimusi. Käesoleval ajal kehtib kinnipeetaval üks distsiplinaarkorras määratud karistus. Kinnipeetaval on alati vabaduses võimalik olnud töötada, samuti on tal alati olemas olnud lähedaste toetus ning elukoht. Kinnipeetava elukäik on näidanud, et töö-, elukoha omamine ja lähedaste toetus ei ole olnud piisavad, et kinnipeetav hoiduks uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval on keskharidus, lisaks on tal läbitud autojuhi ja mehhaaniku kutseõpe. Kinnipeetav on abielus, peres on kokku kuus last. Kinnipeetava lähisugulastest on ainult vend, kes on kinnipeetavat valmis abistama ainuüksi tema laste heaolu nimel. Abikaasa iseloomustab kinnipeetavat kui rahulikku iseloomuga inimest, kes saab lastega läbi hästi. Pere suhtleb kinnipeetavaga telefoni teel. Abikaasa on osaliselt tasunud kinnipeetava rahalisi nõudeid. Täitise andmetel on kinnipeetavale tasumata rahalisi nõudeid kokku summas 201 157,57 krooni. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama perele kuuluvasse 4-toalisesse korterisse, millel võlgnevusi ei ole ja kuhu on sisse kirjutatud 2 täiskasvanut ja 5 last. Pere sissetuleku moodustavad riiklikud toetused ja vanema poja A kuupalk. Abikaasa esitatud tõenditest nähtub, et korteriüür koos viivisega on summas 3513,70 krooni. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht venna firmas põhikuupalgaga 7060 krooni, täiendavalt makstakse lisatasu. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: eelnevatest aastatest tasumata suured rahalised nõuded, mis võivad kallutada uute varavastaste süütegude toimepanemisele; vaatamata töötamisele vabaduses ei ole kinnipeetav suutnud vältida uute seadusrikkumiste toimepanemisest, mis näitab selgelt, et oma eelnevatest karistustest ei ole kinnipeetav vastavaid järeldusi teinud; kinnipeetaval on 15 liiklusalast väärtegu, mis kõigutab tema usaldusväärsust asumiseks tööle bussijuhina; 2002 on kinnipeetavat karistatud HÕS 158 lg.1 järgi; 2 käesolev kriminaalkaristus on kinnipeetaval üheteistkümnes; kinnipeetav vabanes vangistusest enne tähtaega 08.11.2004 katseajaga kuni 23.12.2005, kuid katseajal vahistati taas uue kuriteo toimepanemise eest; vangistuses on kinnipeetavale määratud üks distsiplinaarkaristus. Maakohtu istung Kinnipeetav S.M taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Aivar Lembit maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palus maakohtu istungil taotlus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on nii kriminaal- kui väärteokorras korduvalt karistatud. Korduvalt on kinnipeetav viibinud ka vangistuses. 2004.aastal on kinnipeetav vangistusest vabanenud tingimisi enne tähtaega, kuid kriminaalhoolduse nõudeid ei täitnud ja sooritas katseajal uuesti kuriteo. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus, mis on käesoleval ajal kehtiv. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Maakohus peab siinkohal vajalikuks arvestada ka seda, et kinnipeetavat oli kord juba usaldatud ja talle oli juba kord antud võimalus näidata, et ta suudab elada seaduskuulekalt, kuid seda võimalust kinnipeetav ei kasutanud ja sooritas katseajal uue kuriteo. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht ja perekonna toetus. Kinnipeetava vend on lubanud kindlustada kinnipeetava vabanemise korral ka töökohaga. Maakohus loeb nimetatud asjaolud küll positiivseteks, kuid leiab, et üksnes nende asjaolude alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega võimalik. Kõik need asjaolud on kinnipeetaval olnud olemas ka varasemalt, kuid ta on vaatamata nende asjaolude olemasolule jätkanud kuritegude toimepanemist, k.a. ka katseajal. Maakohus ei pea võimalikuks, et isik, keda on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud 15 korral, asub tööle bussijuhina ja leiab, et sellisel juhul on reisijad ohustatud. Samuti ei oska kinnipeetav teenindajale vajalikul määral riigikeelt. 3 Eeltoodu alusel puudub maakohtul veendumus, et vabanedes käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega suudab kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid aasta jooksul täita ja katseaja läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetav seletas uute kuritegude toimepanemise asjaoluga, et tal olid kommunaalteenuste eest suured võlad ja elekter ähvardati korterist välja lülitada. Kuna käesoleval ajal tal kommunaalteenuste eest võlad puuduvad, siis enam ta kuritegusid toime ei pane. Samas nähtub asja materjalidest, et tasumata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval kokku üle 200 000 krooni, abikaasa ei tööta ja elatub sotsiaaltoetustest. Peres saab töötasu vaid vanem poeg, kellel on aga plaan minna teenima sõjaväkke. Seega ei ole käesolevaks ajaks peres midagi muutunud. Arvestades kinnipeetava juba olemasolevaid suuri rahalisi võlgnevusi ja pere elamist sotsiaaltoetustest, leiab maakohus, et materiaalsete raskuste tekkimisel on uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt väga kõrge. Ülaltoodu alusel jätab maakohus S.M-i tähtaega vabastamata. vangistusest tingimisi enne Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle poolt osutatud õigusabi eest tasu summas 300 krooni tuleb välja mõista kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4