Obsah (9)

§ 118§ 263§ 199§ 215§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2010.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-7211 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok Kohtuistun

§ 118

p 1; § 263 p 1,4 ja § 215 lg 2 p 1 järgi ja Dmitri Kovaljovi süüdistuses

§ 263

p 1, 3, 4, järgi lühimenetluses Loreta Tšurilova Nimi: E.N Elu- või asukoht ja aadress: xxx, käesoleval ajal asub Vanglas Süüdistatavad Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: kodakondsuseta Haridus: keskeriharidus Emakeel: vene keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: karistatud 3-l korral, viimased: varem kriminaalkorras - 22.05.2007 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7; § 424 ja § 64 lg 1 ning § 65 lg 1 alusel mõistetud vangistus 2 aastat ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 30.11.2009 Harju Maakohtu poolt

§ 263

p 1 alusel mõistetud tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 2 aastat /tl 165-171, 270-272/ -

§ 118

p 1, § 263 p 1, Kuriteo kvalifikatsioon: 4, § 215 lg 2 p 1 II Nimi: Dmitri Kovaljov Elu- või asukoht ja aadress: xxx Isikukood või sünniaeg: 38702210232 Kodakondsus: EV Haridus: keskeriharidus Emakeel: vene keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: karistatud: varem kriminaalkorras - Kuriteo kvalifikatsioon: Kaitsjad Alla Jakobson ja Andres Gorkin 22.11.2006 Harju Maakohtu poolt

§ 263

p 1, 4 alusel mõistetud rahaline karistus 5000 krooni /tl 200-202/

§ 263

p 1, 3, 4 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.N

§ 118p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat.

Süüdi tunnistada E.N

§ 263p 1,4 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

Süüdi tunnistada E.N

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada E.N-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liita mõistetud karistusega eelmise, see on Harju Maakohtu 30.11.2009.a. otsusega mõistetud vangistus 6 kuud, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 06.12.2009.a. E.N-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 179 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.N-ilt sundraha 10 875 krooni riigi tuludesse. Süüdi tunnistada Dmitri Kovaljov

§ 263p 1,3,4 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Dmitri Kovaljovile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, see on 09.12.

– 11.12.2009.a. , see on 3 päeva vangistust. Kandmisele kuulub vangistus 11 kuud ja 27 päeva. Kohaldades

§ 74

lg 1 sätteid jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata kui Dmitri Kovaljov ei pane 18- kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid.

Vastavalt

§-le 75 lg 1 on Dmitri Kovaljov käitumiskontrolli ajal kohustatud: • • • • • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KrMS § 179 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Dmitri Kovaljovilt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada D,Kovaljovi suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista E.N-ilt ja Dmitri Kovaljovilt solidaarselt ekspertiiside tegemisega seotud kulu, see on 4715 krooni riigi tuludesse. Sundraha ja ekspertiisikulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank’is, märkides ära viitenumbri

1. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “nimi , kriminaalasi 1-10-7211 sundraha ja/või õigusabikulud“. Kviitungid tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Asitõendid: Nuga, kivi, 2 kaigast – pakitud ja pitseeritud 3 pakendisse, hoitakse kriminaalasja juures - /tl 126-129/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Sündmuskohalt (Ümera 3) võetud DNA proovid /tl 20/ - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest (09.06.2010.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. 1.Süüdistuse sisu: E.N süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes,
4. 2009 kella 21.15 paiku Tallinnas, Ümera 3 asuva Lasnamäe Kaubanduskeskuse hoonete kompleksi juures grupis Dmitri Kovaljovi ja kriminaalmenetluse käigus kindlakstegemata isikuga, rikkus raskelt möödakäijate kodanike rahu ja avalikku korda, aga nimelt: astunud auto BMW 725, reg. märk xxx, juurde, milles istusid AB, AMja VM, käskis ABil autost väljuda. Kui viimane väljus autost, E.N, Dmitri Kovaljov ja kriminaalmenetluse käigus kindlakstegemata isik huligaansetel ajenditel hakkasid teda peksma, andes talle käte ja jalgadega hulgaliselt, mitte vähem kui 10 hoopi, vastu keha ja pead, mille tagajärjel AB kukkus asfaldile, pärast seda jätkati peksmist jalgadega , tekitades A.B mitteeluohtlikke tervisekahjustusi. Seejärel , jätkates oma huligaanseid toiminguid, Dmitri Kovaljov tiris autost välja AM ning koos E.N-iga hakkasid teda peksma, andes talle käte ja jalgadega hulgaliselt hoope vastu pead ja keha, peksmise käigus AM paisati asfaldile ja jätkati asfaldil lebava A.M peksmist jalgadega. Pärast seda Dmitri Kovaljov võttis A.M ära saapad ning koos korteri võtmetega ja mobiiltelefoniga viskas need üle aia mänguväljakule, mis asub Lasnamäe Keskuse hoonete kompleksi otsas. Kui AM ronis üle aia mänguväljakule, et otsida üles oma asjad, Dmitri Kovaljov järgnes temale ning hakkas A.M ´t peksma kasutades relvana maas leitud puitkeppi, kui kepp läks katki, võttis ta maast kivi ja hakkas sellega lööke andma kehasse ja pähe, kuni kohale saabunud politseitöötajad pidasid kinni E.N , Dmitri Kovaljov ja kriminaalmenetluse käigus kindlakstegemata isik põgenesid sündmuskohalt . Huligaansel ajendil esile kutsutud kakluse käigus E.N ja Dmitri Kovaljov tekitasid AB tervisekahjustused, mis ei olnud eluohtlikud: põrutushaav ülahuule limaskestal, nahamarrastus parema silma alalaul ning vasaku kõrvalesta turselisus ; A.M tekitati mitteeluohtlikke tervisekahjustusi : selja, nina ja pea põrutus koos verevalumitega vastavates piirkondades ning nahamarrastused ja haavad pea piirkonnas, verevalumid ja tursed labakäte piirkonnas, haavaarmid vasaku käe II ja III sõrmel. Kuna E.N avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, kasutas põhjuseta vägivalda isikute suhtes, kes ei ole temaga isiklikult seotud, tekitades grupis koos teiste isikutega kannatanutele valu ja tervisekahjustusi ning taoline käitumisviis on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, siis pani E.N oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, isikute grupis, s.o

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti E.N süüdistatakse selles, et olles isik, kes on varem toime pannud varguse,

2. 2009 kella 21.30 paiku Tallinnas, Ümera 3 asuva Lasnamäe Kaubanduskeskuse hoonete kompleksi juures võttis omavolilisse kasutusse JM´ile kuuluva ja ABi kasutuses oleva sõiduauto BMW 725 TDS, reg. märk xxx, maksumusega 100 000 krooni, ning sõitnud selle autoga Kärberi tänava majani nr 48 Tallinna linnas, jättis selle sinna. Seega E.N isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kasutades ajutiselt omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti E.N süüdistatakse selles, et tema

2. 2009 kella 21.40 paiku Tallinnas, Ümera 3 Lasnamäe Kaubanduskeskuse hoonete kompleksi otsas asuval mänguväljakul AM peksmise jätkamise käigus, andis talle ühe noahoobi kõhu piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse: kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool ülakõhul (ilma siseorganite vigastusteta), aga samuti ühe noahoobi tuhara piirkonda, tekitades kannatanule mitteeluohtliku tervisekahjustuse: pehmetesse kudedesse tungiva torke-lõikehaava vasakul tuharal. Seega E.N, tekitades raske tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, pani toime

§ 118p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Dmitri Kovaljov’i süüdistatakse selles, et tema,

2. 2009 kella 21.15 paiku Tallinnas, Ümera 3 asuva Lasnamäe Kaubanduskeskuse hoonete kompleksi juures grupis E.N-i ja kriminaalmenetluse käigus kindlakstegemata isikuga, rikkus raskelt möödakäijate kodanike rahu ja avalikku korda, aga nimelt: astunud auto BMW 725, reg. märk xxx, juurde, milles istusid AB, AMja VM, pärast seda kui E.N käskluse peale AB väljus autost, koos E.N-i ja kriminaalmenetluse käigus kindlakstegemata isikuga huligaansetel ajenditel hakkas A.B peksma, andes talle käte ja jalgadega hulgaliselt, mitte vähem kui 10 hoopi, vastu keha ja pead, mille tagajärjel kannatanu kukkus asfaldile, pärast seda jätkati peksmist jalgadega , tekitades A.B mitteeluohtlikke tervisekahjustusi. Seejärel , jätkates oma huligaanseid toiminguid, Dmitri Kovaljov tiris autost välja AM ning koos E.N-iga hakkasid teda peksma, andes talle käte ja jalgadega hulgaliselt hoope vastu pead ja keha, peksmise käigus AM paisati asfaldile ja jätkati asfaldil lebava A.M peksmist jalgadega. Pärast seda Dmitri Kovaljov võttis A.M ära saapad ning koos korteri võtmetega ja mobiiltelefoniga viskas need üle aia mänguväljakule, mis asub Lasnamäe Keskuse hoonete kompleksi otsas. Kui AM ronis üle aia mänguväljakule, et otsida üles oma asjad, Dmitri Kovaljov järgnes temale ning hakkas A.M ´t peksma kasutades relvana maas leitud puitkeppi, kui kepp läks katki, võttis ta maast kivi ja hakkas sellega lööke andma kehasse ja pähe, kuni kohale saabunud politseitöötajad pidasid kinni E.N, Dmitri Kovaljov ja kriminaalmenetluse käigus kindlakstegemata isik põgenesid sündmuskohalt . Huligaansel ajendil esile kutsutud kakluse käigus E.N ja Dmitri Kovaljov tekitasid ABile tervisekahjustused, mis ei olnud eluohtlikud: põrutushaav ülahuule limaskestal, nahamarrastus parema silma alalaul ning vasaku kõrvalesta turselisus ; A.M le tekitati mitteeluohtlikke tervisekahjustusi : selja, nina ja pea põrutus koos verevalumitega vastavates piirkondades ning nahamarrastused ja haavad pea piirkonnas, verevalumid ja tursed labakäte piirkonnas, haavaarmid vasaku käe II ja III sõrmel. Kuna Dmitri Kovaljov avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, kasutas põhjuseta vägivalda, ka relvana kasutatava muu esemega, isikute suhtes, kes ei ole temaga isiklikult seotud, tekitades grupis koos teiste isikutega kannatanutele valu ja tervisekahjustusi, ning taoline käitumisviis on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, siis pani Dmitri Kovaljov oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, isikute grupis relvana kasutatava muu esemega, s.o

§ 263p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid , millele tuginetakse. Kohtuistungil tunnistasid mõlemad süüdistatavd enda süüd neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. Kaitsjad ei vaidlustanud kuriteo kvalifikatsiooni ega prokuröri poolt taotletud karistusmäärasid ja –liike. Kannatanu A M ´ ütlustega /tl 52-57, 77-80/ on tõendatud, et 06.12.2009.a. peksid Tengiz-i nimeline noormees tema sõpra Aleksandrit Tallinnas, Ümera tn 3 rusikatega ja temaga koos olnud noormees jalgadega. Dima –nimeline noormees peksis teda jalgadega, samuti peksis teda Tengiz käte ja jalgadega. Dima peksis teda puust kepiga ja kiviga pähe ja kehasse. Tengiz lõi teda noaga kõhtu ja üks löök oli antud tagantpoolt vöö piirkonda. Kokku sai tema üle neljakümne löögi käte ja jalgadega. Sündmus sai alguse sellest, et Dima nõudis temalt mingit raha, kuid tema Dimale midagi võlgu ei ole. Miks Dima temalt raha nõudis, seda ta ei mõista, kuid eeldab, et kuna Tengiz ja Dima on temast vanemad, siis justkui selle eest, et nad neid kaitsesid, st tegid neile „katust“. Miks tema auto ära võeti, seda ei tea, kuid ta kuulis, et Dima ütles, et Aleksander võlgneb samuti raha. Kannatanu AB´ ütlustega /tl 22-28, 33-36/ on tõendatud, et 06.12.2009.a. viibis ta Tallinnas, Ümera 3 aadressi juures isikliku sõiduautoga BMW 725TDS reg.nr XXX Tema juurde tulid kaks meest, kellest üks oli Dimitri , teine Tengiz ja hakkasid teda peksma kätega näo piirkonda. Ta kukkus ja seejärel peksti teda jalgadega näo ja pea piirkonda. Löömisel tundis valu. Kui tõusis, siis oli keegi tema sõidukiga ära sõitnud, kes sõitis , seda ei näinud. Kasiino kõrval oleva kohviku ees aias nägi, kuidas mitu meest peksid tema sõpra Alekseid. Nägi, kuidas Aleksei kõrval maas oli nuga, Aleksei hoidis kätega kõhust ja karjus. Politsei pidas ühe peksjatest kinni. 07.12.2009.a. teatas temale tema sõber Viktor, et sõiduk on leitud Tallinnast, Kärberi tänavast. Tema ei võlgne kellegi midagi ja arvab, et peksjad otsisid lihtsalt peksmiseks ettekäänet. Sel ajal ,kui teda peksti, siis möödakäijad nõudsid tema peksmise lõpetamist, kuid selle peale ütles Dmitri, et „need on narkomaanid“ Tunnistaja VM´ ütlustega /tl 115-118/ on tõendatud, et 06.12.2009.a. peksti tema tuttavat Aleksandrit, kes oli koos oma sõbra Alekseiga Tallinnas, Ümera 3 juures jalgadega. Hiljem rääkis Aleksandr, et A oli noaga haavatud. Tunnistaja VI´ ütlustega /tl 89-93, 94-97/ on tõendatud, et 06.12.2009.a. viibis ta Tallinnas, Ümera 3 juures ja nägi, kuidas peksti tema tuttavata A Dima ja Tengizi –nimeliste meeste poolt. Ta nägi, kuidas Tengiz istus A BMW-sse ja sõitis sellega Maardu suunas minema ja tuli tagasi umbes 4 minuti pärast. Ta nägi maas lamamas Alekseid, kes karjus ja hoidis kätega kinni oma kõhust. Tengiz ütles temale, et Sinimäe piirkonnas on kõik talle võlgu, kuid tema ei võtnud seda juttu tõsiselt. Tunnistaja Ruslan P ´ ütlustega /tl 110-113/ on tõendatud, et tema viibis 06.12.2009.a. Ümera 3 juures seoses töökohustuste täitmisega. Välja kutsuti seoses kalkusega ja seal pidas ta kinni ühe meesterahva, teine jooksis ära. Maas oli haavatud noormees, kelle nägu ja kõht olid verised.. Maast leitud noa ja mobiiltelefonid andsid operatiivtöötajatele Kannatanu toimetati Mustamäe haiglasse. Kui ta lähenes kakluse kohale, siis nägi käte välkumist ja seda, et lööke anti hoovõtu pealt ehk löökide liikumise ja iseloomu järgi võis teha järelduse, et löögid olid küllalt tugevad. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist (39-51) koos fototabeliga ja sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 5-13) nähtub olustik sündmuskohal Tallinnas, Ümera 3 juures, kannatanu A.B näitab ja seletab , kus ja millistel asjaoludel sündmus aset leidis. Maapinnal avastati ohu sees kivi, milline uurimise käigus konfiskeeriti. Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga /tl 29-32/, et kannatanu A.B l seljas olnud jope on määrdunud veretaolise ainega, parema silma all on marrastus, ülahuule siseküljel haav Äratundmiseks esitamise protokollidest koos fototabelitega /tl 62-71, 100-109/ nähtub, et kannatanu AM tunneb fototabelil ära Dmitri Kovaljovi kui isiku, kes peksis teda kätega, jalgadega ja kepiga ja tunnistaja V.I tunneb ära Dmitri Kovaljovi kui isiku, kes osales ABi ja AM peksmises. Sündmuskoha (sõiduauto) vaatlusprotokollist koos fototabelitega /tl 14-18/ nähtub, et Tallinnas, Kärberi 48 asuva maja taga on 07.12.2009.a. kell 4.02 sõiduauto BMW XXX ehk kannatanu A.B auto. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega /tl 83-86, 121-123, 126-129/ nähtub, et E.N-ilt leiti ja võeti läbivaatusel ära 1 musta värvi autovõti, mille küljel sõiduauto BMW märk numbriga 7 ja kett pikkusega 30 mm. A.B on selle võtme enda auto juurde kuuluvaks tunnistanud.(tl 125) Eksperdiarvamusest /Isiku Ekspertiisiakt nr 19/ /tl 160-161/ nähtub, et nähtub, et A.B l esinesid mitte eluohtlikud tervisekahjustused, mis võisid olla tekitatud 06.12.2009.a. löökidest kõva tömbi esemega (sh rusikaga, jalaga) Eksperdiarvamusest /Isiku Ekspertiisiakt nr 25/ /tl 153-156/ nähtub, et A.M l esinesid mitmed kehavigastused, neist kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 06.12.2009.a. lääkidest torkelõikevahendiga (näiteks noaga) kõhtu ja vasaku tuhara piirkonda ning löökidest kõvade tömpide esemetega (sh kivi, kepp, rusikas vms esemetega) pea, kehatüve ja ülajäsemete piirkonda. Vigastused ülajäsemetel võivad olla saadud enesekaitse käigus. Süüdistatava E.N-i ütlustest /tl 176-179, 182-186/ nähtub, et ta läks 06.12.2009.a. Tallinnas, Ümera 3 juures kaklema. Mingi aja pärast istus võõrasse autosse ja sõitis Kärberi tn. –le. Kakluse käigus lõi ühte noormeest noaga, kui palju kordi, ei mäleta. Ta tunnistab enda süüd kuritegude toimepanemises ja kahetseb. Süüdistatava Dmitri Kovaljovi ütlustest /tl 207-210, 212-214/ nähtub, et esmasel ülekuulamisel on ta kasutanud enda õigust ütlusi mitte anda. 14.04.2010.a. andis ütlusi selle kohta, et peksis A.M t 06.12.2009 Tallinnas, Ümera 3 juures, kuid eitab A.B peksmist. Süüdistatav ütlused selle kohta, et ta ei ole peksnud kannatanu A.B t on ümber lükatud teiste eelpoolkirjeldatud tõenditega, sealhulgas kannatanute ja tunnistaja V.I ütlustega . Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti. E.N on toime pannud

§ 118järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ta on tekitanud A.M le raske (eluohtliku) tervisekahjustuse. Süüte osseis on täidetud, E.N pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües isikut noaga kõhu piirkonda, pidas E.N võimalikuks raske tagajärje saabumist ja möönis seda. Tervisekahjustuse raskusaste on kindlas tehtud ekspertiisiga ja kajastub antud eksperdiarvamuses. E.N pani toime

§ 215

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna ta kasutas omavoliliselt kannatanu autot ja selle omastamise eesmärki temal ei olnud. Kuritegu on toime pandud tahtlusega. Samas tuleb kuritegu kvalifitseerida lg 2 p 1 järgi, kuna E.N on

§ 215lg-s 2 p-s 1 näidatud isikuks.

E.N ja pani toime

§ 263

p 1 ja 4 järgi ja D.Kovaljov

§ 263p 1,3 ja 4 kvalifitseeritava kuriteo.

Eh avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja isikute grupis. On tõendatud, et möödakäijad palusid süüdistatavatel lõpetada peksmine, kuid sellele ei reageeritud. Oma tegevusega rikkusid süüdistatavad tänaval viibides ja kannatanuid pekstes paikapandud ühiselu reegleid ja käitumisnormistikku, ei allunud kõrvalseisjate märkustele ja jätkasid kangekaelselt oma tegevust. Seega mõistsid suurepäraselt, et pekstes kannatanuid häirivad nad sellega kõrvalisi isikuid ning suhtusid sellesse ükskõikselt. D.Kovaljov kasutas ka relvana kasutatavat eset (puust keppi ja kivi). Kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isikute süüd. E.N on toime pannud I astme isikuvastase kuriteo.E.N on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja kuriteo on ta toime pannud temale eelmise kohtuotsusega määeratud katseaja kestel. Seegavarasemad karistused ei ole avaldanud E.N-ile mingit mõju ja temale mõistetav ainuvõimalik karistus on vangistus, mis tuleb reaalselt ka ära kanda. Väärib tähelepanu, et E.N on varasemalt muuhulgas karistatud ka

§ 263

järgi, mis viitab sellele, et E.N on kalduvus avaliku korra rikkumisele ja vägivallatsemisele. Kuna kuriteod on toime pandud katseajal, siis tuleb moodustada liitkaristus, ehk varasemalt mõistetud ja seni kandmata karistus tuleb liita uue mõistetava karistusega. Märkima peab, et E.N pani uued kuriteod toime ligi nädala möödumisel eelmisest kohtuotsusest, mis näitab tema eriliselt üelolevat suhtumist õiguskorda. E.N-i karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. D.Kovaljovi peab kohus võimaikuks karistada tingimisi vangistusega. Tema on toim epannud II raskusastmega kuriteo ja tema varasem karistatus on kustunud. D.Kovaljovi karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Anne Ennok kohtunik