KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2010 Rapla Kriminaalasja number 1-09-22114 Kriminaalasi R.E süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdistatav Kohtuistungi aeg R.E, isikukood xxx, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, keskharidusega, Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xx
- veebruar 2010.a. Kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kohaldatud menetlussätted KrMS § 305 lg 1, § 311-313, § 315 lg 1, 4, 5 ja 8, § 318 lg 1 ning § 319 lg 1 ja 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.E KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega kuus
(6)kuud. KarS § 74 lg 1 kohaselt ei pöörata vangistust täies ulatuses täitmisele, kui R.E kaheksateist
(18)kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid - elab kohtule nimetatud elukohas s.o xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, samuti elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Võtta R.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga kuus
(6)kuud, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. 2 Välja mõista R.E-lt riigi tuludesse 6525.- krooni sundraha. Sundraha on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, tasumisel märkida viitenumber 2800049696 ja kohtuasja number 1-09-
- Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule teatada seitsme päeva jooksul arvates otsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsiooniteate mitteesitamisel jõustub kohtuotsus 13.veebruaril 2010.a. Süüdistus R.E süüdistatakse selles, et ta 07.augustil 2009.a. kella 03:25 ajal juhtis Rapla maakonnas Kose-Purila tee
- kilomeetril sõiduautot Ford Maverick registreerimisnumbriga xxx xxx alkoholijoobe seisundis - tema veres mõõdeti ühe grammi kohta 1.79 +/- 0,06 milligrammi alkoholi. R.E tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Süüdistatava ütlused R.E ei tunnista end süüdi. Tema ütlustest nähtub, et ta sõitis süüdistuses nimetatud päeval oma autoga Kuimetsa T nimelise koolikaaslase sünnipäevale; enne kohtus ta Juuru alevis AEga ja seejärel samuti Juuru alevis PVga. Neil oli mõte minna sünnipäevale, aga kuidas ja kellega, see polnud ette planeeritud. Pärast kokkusaamist asus PV Juuru alevis autot juhtima, Kuimetsa sünnipäevale jõudsid nad kella 23.00 paiku. Sünnipäevalt käis läbi palju rahvast, nad lahkusid sünnipäevalt kella 03.00 paiku. R.E olnud väsinud ja ta hakanud P kallal sõidu ajal norima, P võinud sellest ärrituda. Siis peatanud P auto tee ääres ja läinud ära, selleks ajaks oli sõidetud juba 7-8 kilomeetrit, P elab sellest kohast kuskil 300 m kaugusel, enne sünnipäevale sõitu nad P kodust läbi sõitnud. R.E ei tea, mida P autost ära minnes võis rääkida, ära minnes võttis P ka süütevõtme eest ära ja pani autos kuskile. R.E roninud seejärel tagant istmelt juhiistmele, et end mugavamalt tunda; kuskil 5-10 minutit pärast P lahkumist saabus politsei, R.E lasti puhuda indikaatorvahendisse ja pandi politseiautosse. R.E on kindel, et politsei saabumise ajal ta magas autos; kindlaks tehtud joovet ta ei vaidlusta, sest oli alkoholi tarvitanud, ta osutanud politseinikele suunas, kuhu kaine juht s.o. P läks. R.E pole kindel, kas ta ütles politseinikele P nime või mitte; indikaatorvahendi kasutamise protokollile ta ei tahtnud alla kirjutada. Vili ja kõrred olid auto esiosale jäänud eelmisel päeval, kui ta käis maastikusõitu tegemas. Süüdistuses märgitud ööl ei ole ta autot juhtinud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks pandud kuriteo tunnused on R.E käitumises tõendatud, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Teo toimepanemist kinnitavad tunnistajana üle kuulatud politseiametnike SL ja ES ütlused. Tunnistaja S.L ütlustest nähtub, et tunnistaja oli nimetatud ööl patrullautoga tagasiteel Kuimetsast Raplasse ja nägi oma auto kaugtulede valgel eespool samas suunas sõitnud täiesti valgustamata sõiduautot; seda autot märkas tunnistaja umbes 3 100 m kauguselt, tunnistaja kiirendas oma autot ja sõitis ees liikunud auto kõrvale; selleks ajaks nimetatud auto juba seisis tee ääres; tunnistaja nägi enne, kui auto pidurituled süttisid ja auto tee äärde keeras; ees sõitnud auto marki ega värvi tunnistaja ei näinud; märguannet peatumiseks tunnistaja ei andnud, sest ees liikunud auto jäi ise seisma; ajavahemik auto märkamisest kuni kõrvalejõudmiseni oli väga lühike; tunnistaja lülitas patrullautol sisse külgtuled ja nägi, et peatunud auto rooli taga istus süüdistatav R.E, juhiistme seljatugi oli alla lastud ja R.E tegi nagu ta magaks. Tunnistaja läks koos teise politseiametniku EKga oma autost välja. Tee ääres seisnud auto mootor oli veel soe, nad koputasid auto aknale. Autost kohe ei reageeritud, auto juhiuks oli lahti ja nad kutsusid R.E autost välja politseiautosse, kontrollisid dokumente, lasksid puhuda indikaatorvahendisse ja koostasid vastava protokolli. R.E soovis anda vereanalüüsi ega tahtnud puhuda tõenduslikku alkomeetrisse, alkoholilõhn oli tema suust aga tunda, koordinatsioonist oli ka näha, et isik on joobes. R.E rääkis väga palju ja kõigest ei saanudki aru. Teel Raplasse rääkis R.E pikalt telefoni teel ja toonitas mitu korda, et jääme endale kindlaks, et meie kumbki sõitnud ei ole. Tee ääres seisnud auto esiklaas ja esiosa olid paksult viljateri täis. Kontrollitavast autost keegi enne tunnistaja kohalejõudmist ei väljunud, selle auto salongivalgustus kordagi ei süttinud; R.E kinnitas, et tema ei ole autot juhtinud ja ei kirjutanud sellepärast kuskile alla; hiljem samal õhtul R.E-ga politseijaoskonnas vesteldes tunnistas R.E, et ta juhtis autot; sündmuse ajal oli pime, kuu paistis. R.E väitis kohapeal, et keegi oli sealt autost jalgsi ära läinud. Nad palusid tal see inimene tagasi kutsuda, kedagi aga ei olnud tagasi kutsuda; R.E ei osanud seletada, miks kaine juht pidi sealt ära minema. Kohale kutsutud teine patrull jäi auto juurde ootama kainet juhti; R.E autot juhtimas tunnistaja ei näinud, sest tagant poolt ei näe, kes on roolis. Tunnistaja Ermo Suurkase ütlustest nähtub, et ta oli koos SLga patrullis tagasiteel Kuimetsast Raplasse, nende ees sõitis samas suunas auto, mille tagaosas ükski tuli ei põlenud; ei olnud ka näha, et esituled oleksid põlenud; autot märkasid nad kuskil 100 m kaugusel eespool, peatumiseks märguannet nad anda ei jõudnud. Tunnistaja tuli politseiautost välja, astus peatunud auto juhiukse juurde ja koputas juhiukse klaasile, rooli taga olnud noormees teeskles magamist, kõrvalistuja oli ka lamavas asendis. Tunnistaja ütles – „avage politsei“, millele kumbki ei reageerinud. Siis avas tunnistaja ise esiukse, mis polnud lukus. Ka sellele R.E kohe ei reageerinud. Tunnistaja esitles end veel politseinikuna ja siis avas juht silmad, samal ajal kontakteerus ka kõrvalistuja, nad lasksid R.E puhuda indikaatorvahendisse ja kontrollisid dokumente. Kui kohale jõudis teine patrull, siis viisid nad R.E politseijaoskonda, R.E eitas selle auto juhtimist ja väitis, et ta oli selle auto istmel juba mõnda aega maganud ja et autot oli juhtinud keegi kolmas isik s.o. kaine juht, kes olevat kuskile majja ära läinud; jalatsijälgi auto juures polnud, mis oleksid autost eemale läinud. Väidetava juhi nime R.E ei nimetanud, auto esiosal oli viljateri. Tunnistaja ei tea, keda R.E kutsus kaineks juhiks kohale, auto mootoriruum oli auto juurde jõudes veel soe, autol olid värsked poripritsmed, tunnistaja katsus auto esikapotti ja see oli soe, sademeid sel ööl ei olnud. R.E viitas ainult talule, kuhu olevat juht läinud, see talu oli kuskil 100 m kaugusel teest, selle juhi nime ta aga ei öelnud. Sündmuse ajal oli pime, auto marki tunnistaja ei näinud, oli aru saada ainult, tegemist oli maasturiga. Tunnistaja nägi hetke, kui ees peatunud autos lasti alla seljatuge. Kohtul ei ole alust kahelda S.L ja E.S ütlustes ega asuda seisukohale, et tunnistajad ei suutnud aru saada, kas auto seisis nende lähenedes tee ääres või sõitis nende ees ja seejärel peatus. Samuti puudub alus arvata, et tunnistajad nägid sõitmas mõnda teist autot, milline ei peatunud ja peavad ekslikult R.E autot selleks autoks, mida ilma tuledeta sõitmas nägid. Olulist tähtsust omavad tunnistaja S.L kinnitused, et R.E rääkis sõidu ajal Raplasse mobiiltelefoniga ja rõhutas vajadust endale kindlaks jääda, et kumbki (R.E ise ja isik, kellega ta telefoni teel rääkis) sõitnud ei ole. Samuti kinnitus, et samal õhtul politseijaoskonnas vesteldes tunnistas R.E auto 4 juhtimist Alust ei ole kahelda ka E.S kinnituses, et ta nägi, kui autos istme seljatuge alla lasti. Asjaolu, et E.S ei ole istme seljatoe allalaskmisest rääkinud kohtueelsel uurimisel, ei vähenda kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust, sest tegemist ei ole vastuoluga eri aegadel antud ütlustes, vaid tunnistaja on varasemaid ütlusi täiendanud. Tunnistajate S.L ja E.S ütluste põhjal tuleb süüdistatava vastuväited lugeda ümberlükatuiks ja KarS § 424 ette nähtud teo tunnused süüdistatava tegevuses tõendatuks. Tunnistajate P.V ja A.E ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks, sest ütlused ei lange omavahel kokku ja A.E ütlused ei lange kokku ka süüdistatava ütlustega: A.E on kinnitanud, et ta kohtus esmalt R.E-ga Juuru alevis ja nad sõitsid seejärel P.V juurde koju, kus kohtusid P.Vga. R.E ja P.V aga kinnitavad, et nad kohtusid Juuru alevis. Tõesed ei saa olla ka R.E, A.E ja P.V ütlused selles, et P.V lahkus pärast peatumist autost, sest niisugusel juhul oleksid pidanud tunnistajad S.L ja E.S nägema, kui P.V autost väljus. Kui autot tõepoolest juhtis P.V, siis jääb selgusetuks, miks R.E ei avaldanud tema nime ja elukohta kohapeal koheselt politseiametnikele, vaid ütles, et autot juhtis keegi kolmas, kes olevat ära läinud. Tunnistaja PV ütlustest nähtub, et ta oli koos R.E-ga 2009.a. augusti algul Kuimetsas ühel sünnipäeval, kuhu sõitsid Tõnu autoga Ford. Kohale jõudsid nad kuskil kella 23.00 paiku. Tunnistaja oli autojuhiks, nad kohtusid eelnevalt Juuru alevis ja Tõnu palus tal sõita. Varasemat kokkulepet niisuguseks sõiduks polnud, see oli juhuslik kohtumine. Sünnipäev oli Tõnu tuttava oma. Kelle, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja ootas R.E ja istus kogu aeg autos. Ära sõites istus Tõnu tagaistmele, A oli ees tunnistaja kõrval. Tunnistaja pidi nad viima ära Juuru. Tee peal hakkas R.E norima, ta oli purjus. Tunnistaja olnud väsinud ja ei tahtnud R.E rohkem kuulata. Seepärast pidas ta auto kinni ja läks koju, mis on sellest kohast umbes 300 m kaugusel. Auto peatamine toimus täpsemalt Atla bussipeatuse juures, see on Juurust umbes ühe kilomeetri kaugusel; sõidetud oli selleks ajaks umbes 6 kilomeetrit, mis on enamus teest. Sõidu ajal olid autol kõik tuled sisse lülitatud ja põlesid. Auto jättis tunnistaja tee äärde ja võtmed võttis enne autost lahkumist süütelukust ära ja pani istme alla. Enne peatumist tunnistaja ühtegi autot taga sõitmas ei näinud, ta kõndis jalgsi Juuru poole ja ka siis ei sõitnud kummaski suunas ühtegi autot. Koju jõudis tunnistaja kell 03.00 paiku või natuke hiljem. Ühtegi autot kõndimise ajal mööda ei sõitnud ja vastu ka ei tulnud, koju jõudis kella 03.00 paiku või natuke hiljem. Tunnistaja AE ütlustest nähtub, et ta käis 2009 augusti algul koos R.E-ga Kuimetsas Tõnu tuttava sünnipäeval, kuhu sõitsid Tõnu autoga, mida juhtis PV. Sünnipäevale minek ei olnud neil enne kokku lepitud. Nad kohtusid juhuslikult Juuru bussijaamas ja siis tuli sünnipäev jutuks. Kohtudes oli Tõnu oma autoga üksinda. Nad sõitsid seejärel koos PV juurde koju, mis on Juuru lähedal. Tõnu vist helistas ette. Sünnipäevale sõites juhtis autot P, tunnistaja istus kõrval ja R.E tagaistmel. Sünnipäeva ajal ootas P autos ja väljas ei käinud. Tunnistaja tarvitas sünnipäeval alkoholi, Tõnu tarvitas samuti. Nad sõitsid sünnipäevalt ära kella 02.00-03.00 vahel sama autoga, mida juhtis PV. Tunnistaja ise istus juhi kõrval, Tõnu oli tagaistmel. Sõidu ajal jutuajamise käigus läks Tõnu ja P vahel sõnasõjaks, P pidas auto kinni ja läks välja. Nad seisid auto tee ääres. Tunnistaja laskis oma istme seljatoe alla, Tõnu istus siis ette juhiistmele ja laskis ka seljatoe alla. Nad ootasid, et P tuleb tagasi. Kuskil 5 minutit pärast kinnipidamist ja P äraminekut tuli politseiauto. Politseinikud tulid auto juurde, käskisid uksed lahti teha ja kutsusid Tõnu oma autosse. Süüks pandud teo tunnuseid kinnitavad süüdistatava tegevuses veel protokollid joobeseisundi tuvastamise ja indikaatorvahendi kasutamise kohta ja ekspertiisimäärus koos joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt leidus süüdistagava vere ühe grammi kohta 1,79+/milligrammi alkoholi. 5 Tunnistajate TT, SK ja KS ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa ja ei oma seepärast asja lahendamisel tähtsust. Tunnistaja TT ütlustest nähtub, et ta sõitis teise patrullautoga kohta, kus seisis S.L ja E.S poolt kontrollitud auto, et seda autot fotografeerida. R.E istus siis juba politseiautos, kohal oli veel üks noormees, kelle nime tunnistaja ei tea. R.E käis vahepeal oma autos, tema juures oli tunda alkoholilõhna. Kinni peetud auto oli maastur, auto esiosa küljes olid küljes viljaterad. Tunnistaja ootas ära R.E poolt kutsutud autojuhi, kes autoga ära sõitis. Tunnistaja SK ütlustest nähtub, et R.E oli Ford tüüpi maastur, millega on nad koos sõitmas käinud; ka 2009.a. suvel käisid nad koos päris tihti sõitmas, kui sageli ja millal, seda täpsemalt ei osak öelda, ilmselt rohkem augusti alguses; ühtegi sündmust seoses nende sõitmistega ei meenu. Nad käisid sõitmas Tõnu tuttava põllul, pärast iga sõitu oli auto porine ja rohukõrsi täis. Tõnu on rääkinud ka minekust Kuimetsa kuskile sünnipäevale, see pidi olema pärast jutuajamist järgmisel päeval. Ise tunnistaja sellel sünnipäeval ei olnud. Tunnistaja teab, et Tõnul oli sünnipäevale minekuks ja tagasisõiduks autojuht, kuna soovis ise napsu võtta. Tunnistaja KS ütlustest nähtub, et ta viibis 06.-07.augustil 2009.a. Kuimetsas sünnipäeval, kus nägi ka R.E. Tõnu oli seal juba enne, tunnistaja jõudis sünnipäevale kella 23.00 paiku. Tõnu jõi seal ka alkoholi. Ära minnes tuli Tõnu head aega ütlema ja tunnistaja saatis ta auto juurde. See oli Tõnu auto Ford maastur, millega nad ära sõitsid. Tõnu istus tagaistmele paremale poole, Tõnu kaaslane istus ette juhi kõrvale. Kes oli juht, seda tunnistaja ei näinud, sest ei pööranud tähelepanu. Ärasõit oli kella 02.00 paiku. Arutatav tegu on toime pandud otsese tahtlusega ja lõi ohu teistele liiklejatele. Neil põhjustel kohus leiab, et edaspidiste süütegude toimepanemise ärahoidmiseks on vajalik mõista R.E põhikaristuseks vangistus ja kohaldada ka lisakaristust s.o. mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. KarS §§ 57 ja 58 ette nähtud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid R.E käitumises ei esine. Seepärast peab kohus küllaldaseks kohaldada karistusi vähem kui pooles ulatuses KarS § 424 sanktsioonis ja KarS § 50 lg. 1 p.-s 1 ette nähtud määradest. R.E on üliõpilane ja ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Neil põhjustel peab kohus võimalikuks ta vabastada R.E vangistuse kandmiselt vastavalt KarS § 74 lg. 1 ja 75 sätetele. Indrek Saar Kohtunik