Obsah (9)

§ 139§ 140§ 203§ 142§ 185§ 202§ 155§ 207§ 144

Kriminaalasi nr . 1 – 10- 10569 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

§ 139

lg 2 p 1, 3 ja ENSV

§ 140lg 2 p 1, 2, 4 alusel vabaduskaotusega 3 aastat, 2) 09.02.1993a..

Jõgeva Maakohtu poolt

§ 203

lg 1 alusel arest 3 kuud, 3) 02.02.1994 Viljandi Maakohtu poolt

§ 139

lg 2 p 1,3 alusel vabaduskaotus 8 kuud 20 päeva; rahatrahv 300 EEK, 4) 07.10.1994a. Jõgeva Maakohtu poolt

§ 142

lg 2 p 2;

§ 185

lg 2 alusel vabaduskaotusega 2 aastat, 5) 04.04.1995a Jõgeva Maakohtu poolt

§ 142

lg 2 p 1,2,3;

§ 139

lg 2 p.1,2,3;

§ 202alusel vabaduskaotus 3 aastat, 6) 09.1998a.

Jõgeva Maakohtu poolt

§ 155lg 2 vabaduskaotus 6 kuud katseajaga 2 aastat, 7) 23.11.1999a.

Jõgeva Maakohtu poolt

§ 139

lg 2 p 1,2;

§ 207

lg 1;

§ 207

lg 2;

§ 144lg 1 alusel vabaduskaotus 1 aasta 6 kuud, 8) 09.05.2002a.

Pärnu Maakohtu poolt

§ 139

lg 2 p 1, 2, alusel vabaduskaotus 2 aastat;

§ 207

lg 1 alusel vabaduskaotus 1 aasta lõplikuks karistuseks

§n 40 lg 1 alusel vabaduskaotus 2 aasta 3 kuud3;

§ 202

;

§ 207

lg 3 p 1 ;

§ 207´1 lg 2 p 2 alusel mõisteti õigeks, 9) 10.05.2002a.

Jõgeva Maakohtu poolt

§ 142lg 2p 3,4 alusel 6 kuud, 10) 05.09.2002a. Jõgeva Maakohtu poolt liidetud eelnevad karistused-lõplikuks karistuseks Kar

S § 65 lg 1 alusel vangistus 2 aastat 3 kuud, 11) 07.01.2005a Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 alusel vangistus 6 kuud, KarS § 141 lg 1 alusel vangistus 3 aastat; KarS § 142 lg 2 alusel vangistus 1 aasta; KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 1 3 aastat 5 kuud; Lõplikuks karsituseks KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 3 aastat 6 kuud 3 päeva, vabanes kinnipidamiskohast 17.august 2007.a., 12)16.10.2008 Tartu Maakohtu poolt KarS § 227 lg1,§ 121 järgi vangistus 1 aasta 8 kuud, vabanes karistuse kandmiselt 29.05.2009: väärteokorras karistatud aastal 2008 ühel korral, aastal 2009 ühel korral ja 04.08.2010; Tõkend- kohaldatud ei ole. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets. Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets. Kohtuistungi toimumise aeg

1. august
2. a Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 2564, § 2565 lg.1 p.2, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada vangistust. D.E KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud Karistuse kandmise algust arvestada D.E ilmumisest vangistust kandma. KrMS § 414 lg.1 alusel kohus saadab süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, kohaldatakse sundtoomist politsei vahendusel. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja D.E-lt sundraha 3300 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
3. Määrata tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 300 krooni. Mõista välja D.E-lt tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku summas 600 krooni riigi tuludesse. Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
4. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tasutud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. 2 Kriminaalasja kohtueelne menetlemine on toimunud kiirmenetluse korras. Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör palub asja lahendada kiirmenetlusena. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise ja karistuse valiku asjaolusid. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Süüdistatav D.E annab selgituse, et ta on ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja kokkuleppe sõlmimise kohta tal midagi öelda ei ole. See karistus on tema jaoks, õigemini tema pere jaoks liiga karm. Ta oleks tahtnud tingimisi karistust. Kohtu küsimusele: kas tuleks kohtuotsus teha kokkuleppe alusel või kuidagi teisiti, vastab D.E: tehke nii nagu on. Süüdistatava kaitsja kinnitab, et kokkuleppeläbirääkimistel arutati ka muid karistusliike ja kokkulepet muudes karistusliikides ei saavutatud. Kaitsja taotleb sundraha vähendamist poole võrra ja võimalust, et karistuse kandmisele asumine ei toimuks enne kui 3 nädala pärast. Kohus kohtuistungi ja kohtulike tõendite uurimise tulemusena o n veendumusel, et D.E tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema juhtis 05.08.2010 kella 11:35 ajal Jõgevamaal, Tartu- Jõgeva-Aravete mnt 44-km-l Jõgeva linna piires sõiduautot Opel Vectra reg nr 096TDL, olles joobeseisundis, s o alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,83 mg/l. Sellega pani D.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole tekkinud. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 7 ( seitse) kuud vangistust. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida D.E-le esitatud süüdistus kui kuritegu KarS § 424 järgi. Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik on varem karistatud 12 korral erinevate kuritegude eest, kandnud korduvalt reaalset vangistust. See tähendab, et õiguskorrast kinnipidamise vajadus karistuse ähvardusel ei ole teda mõjutanud hoiduma üha uute kuritegude toimepanemisest. Liiklusrikkumise eest on D.E karistatud 07.10.2009 ja käsitletavale süüteole eelnenud päeval on ta kinni peetud rikkumiselt ja temale on koostatud väärteoprotokoll täpselt samaliigilise rikkumise eest- joobes juhtimise eest (tl.12). Sellele vaatamata istus D.E järgmisel päeval uuesti rooli, olles tarvitanud alkoholi- nüüd juba kriminaalkorras karistatavas määras. Eelmise päeva rikkumise eest on karistatud arestiga (tl.13). Arvestades seda ja üsna kaalukat joovet (alkoholisisaldus 0,83 mg/l kohta) ei pea kohus võimalikuks muu karistusliigi valikut. 3 Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Sundraha kuulub KrMS § 2565 lg.2 alusel vähendamisele. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 250 krooni. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 300 krooni. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 300 krooni ja kohtumenetluses summas 300 krooni, kokku 600 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul D.E. Kohtunik Ü.Raag 4