lg 2 p 5, 8 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 13.05.2004.
lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7,8 järgi 9 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust; 3) 08.09.2005.
lg 2 p 4 järgi 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 6 kuud 7 päeva vangistust; 4) 06.02.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi 30 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks 2 kuud 15 päeva vangistust; 5) 27.11.2006.
lg 2 p 4, 8 järgi 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud; 6) 22.03.2007.
S § 69 lg 1 alusel asendati 600 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud; mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks; 7) 11.04.2007.
lg 2 p 4, 5, 7 järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks Pärnu Maakohtu 25.05.2007.a määruse alusel 10 kuud vangistust, millest on kandmata 5 kuud 10 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendatud KarS § 69 lg 1 alusel 320 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud; 8) 24.03.2008.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 9 kuud 27 päeva vangistust; 9) 02.02.2009.
p 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 ja § 424 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab F.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna risk, et F.H jätkab kuritegude toimepanemist, on endiselt väga kõrge. F.H ise leiab, et teda võiks vabastada ja ta ei ole eriti ohtlik, kuna tema poolt toimepandud kuriteod ei ole eriti suured. Vabanedes prooviks ta tööd leida. Varasemad kriminaalhooldused ei sujunud, kuna ta oli siis rumal, käesolevaks ajaks on ta saanud järele mõelda ja kavatseb ennast parandada. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. F.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, korduvalt määratud kriminaalhooldusele ja ka käesolevalt kannab vanglakaristust kuriteo eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud süüdimõistetul uute kuritegude toimepanemist. See tekitab kahtluse tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmise eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.