KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28 augustil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-06-13036 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.Z (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta R.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 07.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.02.2007 otsusega KarS §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat. KarS §74 lg.5 ja §65 lg.2 alusel pöörati Ida-Viru Maakohtu 25.03.2004 otsusega mõistetud 9-kuuline vangistus täitmisele ning suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelnimetatud otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS §68 lg.1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 7 kuud 7 päeva. Kandmisele kuulus 3 aastat 1 kuu 20 päeva vangistust Karistuse kandmise algus 12.02.2007 ja lõpp 01.04.
- 2 Kinnipidamisasutuses R.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmise ajal on teda 4 korda karistatud distsiplinaarkorras. Viimane kord 30.01.2009 a. Kolm viimast distsiplinaarkaristused on kehtivad Võimalikul vabanemisel asub ta elama elukaaslase juurde aadressil xxx. Enne vangistus töötas xxx tehases ja mitteametlikult kaevanduses. Vanglas õpib ta tisleri eriala. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Ivan Malinin on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusametnik ei toeta R.Z-i ennetähtaega vabastamist R.Z taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R.Z-i ja prokuröri arvamuse, leiab, et R.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.Z-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et R.Z-i varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. R.Z on vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud. R.Z on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud kuid paranemise teele ei asunud ning olles kriminaalhooldaja järelevalve all ei suutnud täita temale pandud kohustusi ja kontrollnõudeid pannes toime uue samalaadse kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja sissetuleku allikas, mis paneb küsimuse alla tema majandusliku toimetuleku ja võib soodustada uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Samuti arvestav kohus asjaolu, et enne vangistust R.Z tarvitas narkootikume ning ja tal võib olla tagasilanguse perioode, mida samuti võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, seda enam, et ta on karistatud narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo eest. Seega võib järeldada, et R.Z puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades R.Z-i poolt toimepandud kuritegude korduvust ja dünaamikat, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik Juri Sakkart