lg 1, 2 ja
lg 1 alusel asendada H.E-le Tartu Maakohtu 23.04.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07-4994 mõistetud rahaline karistus 140 päevamäära, millele vastab 46 päeva vangistust, 92 (üheksakümmend kaks) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata H.E-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud.
lg 4 alusel on H.E kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
p 1, 4 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 140 päevamäära, s.o 7000 krooni. Kohtuotsus jõustus 20.04.2007.a. 25.11.2009.a esitas kohtutäitur Rita Lohu kohtule avalduse H.E-le asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt on H.E suhtes algatatud täitemenetlus 30.06.2008.a. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 29.07.2009.a. H.E rahalist karistust tasunud ei ole, nõude jääk on 7000 krooni. Kohtutäituri andmetel võlgnikul vara ei ole. Võlgniku konto Swedbankis on arestitud, laekumisi ei ole. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise. Kohtuistungil selgitas H.E, et tal ei ole olnud võimalust rahalise karistuse tasumiseks, kuna tal pole tööd olnud. Nüüd on ta tööle saanud eraisiku juurde metsatöödele ja on kahel nädalal ka palka saanud. H.E esialgu palus täiendavat aega rahalise karistuse tasumiseks, kuna tal on väike laps ja teine on sündimas ning ta loodab vanematelt saada abi rahalise karistuse tasumiseks. Samas oli ta nõus ka rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Prokurör leidis, et H.E-le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada ja kuna süüdimõistetu on andnud nõusoleku teha üldkasulikku tööd, siis on võimalik see asendada 92 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg neli kuud. Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. H.E ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole H.E esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö leidmisega, kuid rahaline karistus oli määratud juba 2005.a aprillis, kui süüdimõistetu veel töötas enda ütluste kohaselt ja omas seega ka sissetulekut. Rahaline karistus oli määratud kandmisele osade kaupa, vaatamata sellele ta ei asunud karistust tasuma. Seega tuleb rahaline karistus asendada. H.E praegu küll töötab ja omab mõningast sissetulekut, kuid see ei oleks ilmselt küllaldane karistuse tasumiseks. H.E on nõus sooritama üldkasulikku tööd ja peab võimalikuks seda teha ka teise töö kõrvalt. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on H.E tasumata 7000 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 140 päevamäära, millele vastab 46 päeva vangistust.
lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb H.E sooritada kokku 92 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud neli kuud töö sooritamise tähtajaks on pikk, arvestades
lg 4 alusel allutada
Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.