lg 3 alusel pikendada N.E-le Tartu Maakohtu 29.09.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09- 15205 liitkaristuseks mõistetud 360 (kolmsada) , millest tegemata on 283 (kakssada kaheksakümmend kolm) tundi, üldkasuliku töö tegemise tähtaega 6 (kuus) kuu võrra, s.o kuni 28.09.2010.a. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK N.E on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.09.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15205
järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 30.06.2009.a kohtuotsusega kriminaaalasjas nr 109-10050 N.E-le mõistetud karistuse, mis on 2 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendati N.E-le mõistetud vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga.
lg 4 alusel kohustati N.E üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Aia 31-110 Jõgeva linn ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 5 alusel kohustati N.E käitumiskontrolli ajal pöörduma psühholoogi vastuvõtule. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati N.E üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 06.10.2009.a. 01.02.2010.a esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande N.E kohta, milles teeb ettepaneku peatada üldkasuliku töö tähtaja kulgemine ning pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuue kuu võrra. Ettekande kohaselt on N.E esitanud kriminaalhooldajale avalduse, milles kirjeldab takistavaid asjaolusid perekondlike ja tervislike põhjuste näol üldkasuliku töö sooritamisel kohtu poolt määratud tähtajaks 28.03.2010.a. N.E kaotas seoses korteriomanikuga tekkinud erimeelsustega 2009.a detsembris üürikorteri ja leidis ajutise elukoha tädi juures Tartu linnas. Kuna ta kasvatab üksi 4-aastast poega, siis kerkis üles lapsehoiuprobleem – lasteaiakoht puudub ja pole tuttavaid, kes võiks ÜKT sooritamise ajal lapse järele vaadata. Mõned korrad on laps olnud süüdimõistetul kaasas, kui ta käis Jõgeva Haiglas töötunde tegemas. Töö tegemise algperioodil oli N.E probleeme ka tervisega, mille kohta on ta esitanud kriminaalhooldajale ka perearsti tõendi. Üldkasulikku tööd on N.E sooritanud 73 tundi Jõgeva Haiglas koristustöödel. Juhendaja Elle Kriis oli N.E töö kvaliteediga väga rahul, kuid probleeme oli kokkulepitud ajaks tööle jõudmise ja mõnel korral ka takistavatest teguritest teavitamisega. Eeltoodud asjaoludel tegi kriminaalhooldusametnik
lg 3 alusel kohtule ettepaneku N.E üldkasuliku töö peatamiseks perekondlikel põhjustel ja üldkasuliku töö tähtaja pikendamiseks 6 kuu võrra. Kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et viimasel korral, s.o 2010.a märtsis, ei täitnud N.E registreerimiskohustust ning täitmata on ka psühholoogi juures käimise kohustus. Kuid käesolevaks ajaks tundub N.E elus olevat saabunud teatav stabiilsus – ta on leidnud endale elukaaslase, kes on nõus võtma ta alaliselt enda juurde elama ning lubanud teda toetada ka lapsehoiu korraldamisel. Eelneva põhjal jääb kriminaalhooldaja tehtud ettepaneku juurde, et võiks N.E ÜKT kulgemise peatada ja pikendada tähtaega kuue kuu võrra, et saaks korraldada süüdimõistetu elukoha muutuse kontrolli ja uue töötamise koha korraldamise. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et tal tekkisid Jõgeva linnas elades mitmed probleemid, mistõttu ta lahkus, et vältida edasisi konflikte ja alustada uue eluga. Esialgu üritas ta mõned korrad ka Tartust Jõgevale ÜKT-d käia tegemas, kuid see oli raskendatud. Tal puudus kohalesõiduks transport ja raha ning ta käis „hääletades“. Tal polnud ka last kuhugi jätta, mistõttu mõned korrad oli laps tööd tegemas kaasas. Käesolevaks ajaks on ta leidnud endale elukaaslase, kellega elab koos alates 2010.a veebruarist. Elukaaslasel on oma korter ja ta töötab. Elukaaslane on lubanud teda igati toetada ja tema töögraafik võimaldab ka süüdimõistetu last hoida, et oleks võimalik ÜKT sooritada. N.E palub anda endale veel võimaluse, et ta saaks ÜKT tunnid ära teha ja teha vana eluga lõpparve. Eelmisel aastal oli N.E probleeme ka tervisega, kuid perearsti juures on ta käinud vaid korra, kuna 2
lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Ülalpool toodud kriminaalhooldaja ja N.E selgitustest istungil ning erakorralisest ettekandest nähtus, et N.E üldkasuliku töö sooritamisel esines mitmeid takistusi. N.E kasvatab üksi 4-aastast poega, lähedasi inimesi tal pole, mistõttu on raskendatud lapsehoiu korraldamine. N.E ei tööta ja ta kaotas Jõgeval ka üüritud elamispinna, mis polnud tingitud süüdimõistetu enda tahtest. Tartust, kuhu ta esialgu asus tädi juurde elama, oli Jõgevale ÜKT-d sooritama käija lapse kõrvalt väga keeruline. Lisaks oli tal ka tervisega probleeme. Eeltoodud põhjustel ei ole N.E kogu mahus üldkasulikku tööd määratud ajal saanud sooritada – 360-st tunnist on tehtud 77. Käesolevalt on ta leidnud alalise elukoha Tartu linnas, tal on olemas lähedase inimese moraalne ja materiaalne toetus ning t a on motiveeritud tööd edasi tegema. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud
Arvestades asjaolu, et eelnevalt on vaja kontrollida N.E elukohta Tartus ja korraldada tema kriminaalhoolduse ümbermääramine ning üldkasulikutöö tegemine Tartus, on kriminaalhooldusametniku poolt taotletud kuuekuuline tähtaeg põhjendatud ja piisav järelejäänud 283 tunni sooritamiseks. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.