1-08-12421/34

Kriminaalasi nr 1-08-12421 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2010.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-08-12421 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Ruti Kilg Kinnipeetav A.B isikukood: xxx; asukoht: Tartu vangla Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata A.B, isikukood: xxx, temale Tartu Maakohtu 27.07.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista A.B-lt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangasvõi arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber
2. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 10.04.
3. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht A.B tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27.07.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-10150 KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.09.2008.a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4, § 201 lg 2 p 1, 4, § 199 lg 2 p 4 ja § 121 järgi mõistetud karistuse, s.o 3 aasta ja 6 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti A.B-le 3 aastat 3 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistusaeg algas 11.06.2008.a ja lõppeb 16.09.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 1 p 2 alusel saabus 28.01.2010.a. A.B on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 16.09.1998.a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 195 lg 2 järgi 9-kuulise vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 10.07.2001.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 203 lg 1 järgi rahatrahviga 54 päevamäära ehk 1 512 krooni; 3) 29.10.2004.a Tartu Maakohtu otsusega KrK §-de 143 lg 2 p 1 ja 2; 201 lg 2 p 1 ja 200 lg 2 p 7 järgi liitkaristus 1 aasta 5 kuud ja 24 päeva vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 4) 16.10.2007.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi liitkaristus 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva vangistust, mis asendati 1318 tunnise üldkasuliku tööga, mis tuli sooritada 2 aasta jooksul; 5) 24.09.2008.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega KarS §-de 209 lg 2 p 1, 3 ja 4; 201 lg 2 p 1 ja 4; 199 lg 2 p 1 ja 4 ning 121 järgi 3 aasta ja 6 päeva vangistust, karistuse kandmise aja algus
4. juuni 2008.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.B karistatud ühe distsiplinaarkaristusega 23.07.2009.a, karistuseks noomitus. 2010.a jaanuaris paigutati ta lukustatud kambrisse, kuna oli olnud agressiivne ja solvas vanglaametnikku. Kindel töökoht puudub. Vabaduses töötas erinevatel töökohtadel lühiajaliselt. Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 79 000 krooni. Kinnipeetava enda hinnangul tal alkoholi tarvitamisega probleeme ei olnud, kuid teda on karistatud nii joobes juhtimise kui vägivallakuriteo eest, mis oli toime pandud alkoholijoobes. Proovinud ka amfetamiini. Väidetavalt kriminaalkorras karistatud tuttavaid ei ole, kuid kuriteod toime pandud grupiviisiliselt. Kinnipeetav kasutab suhtlemisel passiiv-agressiivset stiili, on manipuleeriv ja kasutab varjatud ähvardusi. Käitumine vangistuses on muutunud agressiivsemaks, ei tunnista oma osa probleemide tekkimisel ja süüdistab õigussüsteemi. Kinnipeetava vabanemisel on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 40%, ohtu suurendavad alkoholi tarvitamine ja rahalised raskused. Siiski toetab Tartu Vangla A.B ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta A.B ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vabanemisel soovib elama asuda elama ema juurde aadressil xxx. Kindel töökoht puudub, kuid olemas võimalus end töötuna arvele võtta. A.B on tasumata rahalisi nõudeid ca 60 000 krooni. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, rikkunud korduvalt liiklusseaduse nõudeid ning kriminaalhoolduse ajal paigutati arestimajja kodus joobes olekus märatsemise eest. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriks alkoholi tarvitamine, tööharjumuse puudumine, kuritegude õigustamine, empaatia puudumine kannatanute suhtes, seaduskuuleka suhtlusringkonna puudumine, egoism ja enesekriitika puudumine. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et A.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval otstarbekas. 05.04.2010.a esitas A.B Tartu Maakohtule selgituse, mille kohaselt ta soovib vabaneda ennetähtaegselt, kuid endisesse elukohta naasta ei kavatse ning võimaliku vabastamise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Kohtuistungil A.B seletas, et tal ei ole vangistuses midagi teha. Kõik mis võimalik, on ära tehtud. Tal olid suured võlgnevused, kuid võlgnevusi on oluliselt vähendatud erinevate otsuste täitmisel aegumistähtaegade möödumise tõttu. Jäänud on veel tsiviilnõuded 80 tuhande krooni ulatuses. Neid ta soovib vabaduses tasuma hakata. Tal on mitmekülgsed oskused ehitustöödel, mida on omandanud praktilise töö käigus. Elama asub esialgu ema juurde. Ema elab koos noorema pojaga ühetoalises sotsiaalkorteris. Edaspidi loodab saada endale omaette eluruumi. Alkoholiprobleemi ei tunnista. Tunnistab vanglas valvurile vastuhakkamist ja selles toimuvat kriminaalmenetlust. Vanglas on läbinud sotsiaalsete oskuste programmi, kuid ta ei ole sealt midagi uut saanud. Tal endal olid need oskused juba olemas. Vanglas on kasutanud aega raamatute lugemiseks. Prokurör ei toeta A.B tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta leiab, et puuduvad küllaldased materiaalsed alused. Töökoht on küsitav, sest garantiid tööandjalt ei ole. Ema juures elamiseks ei ole saadud üürileandja nõusolekut. Ka käitumine vangistuses ei anna alust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja leiab, et A.B on küllaldaselt oskusi ja võimalust vabaduses toime tulla ning seetõttu on ka küllaldaselt materiaalset alust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kriminaalhooldus toetab tema resotsialiseerumist. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ning kaitsja arvamuse, leiab, et A.B tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid ei ole küllaldaselt materiaalseid aluseid. A.B kannab karistust teise astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud poole mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas KarS § 76 lg. 1 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalveta. Arvestades kuritegude asjaolusid, kinnipeetava varasemat korduvat karistatust, tema isikut ja varasemat elukäiku on tema karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selleks seadusega antud esimesel tähtajal ennatlik. A.B kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi mitmete kuritegude eest. Talle on mõistetud karistused varavastaste kuritegude: korduvate varguste, omastamiste ja mitut liiki kelmuste eest. Üks karistatud kuritegudest on isikuvastane tegu. Varasemad karistused ei ole teda hoidnud uutest samasugustest karistustest. Täitmiskohtunik jätab kõrvale A.B-le karistuse kandmise ajal kuriteokahtluse asjaolud, sest tema süüküsimus on kahtlusalustes tegudes lahendamata. Ainuüksi varasema korduvad karistused iseloomustavad A.B õiguskuuletut eluviisi. Eeltoodule lisanduvad kahtlused töö saamises ja ebakindlus elukoha olemasolul. Elukoha olemasolu ema juures ei ole üürileandja kinnitanud. Ka töökoha olemasolu ei ole võimalik tööandja kinnitanud. Need asjaolud võivad kinnipeetava tema ennetähtaegse vangistusest tingimisi vabastamise korral panna kohe raskesse olukorda ka siis kui puuduksid võlakohustused. Võlakohustused seavad A.B-le lisakoormuse. Kuigi A.B väidab, et tal olid sotsiaalsed oskused olemas ja vanglas sotsiaalprogrammis osalemine ei ole talle midagi juurde andnud järeldub tema eluviisist, et seniseid oskusi on ta kasutanud eelkõige kuritegevuseks. Vanglas on vajalik kujundada oma seisukohti seniste eluviiside suhtes, mis võimaldab paremini sotsialiseeruda ja edaspidi hoiduda kuritegelikust eluviisist. Küsimuse läbivaatamisega kaasnesid menetluskulud: 300 krooni advokaaditasu õigusabi eest. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Ene Muts täitmiskohtunik