← Eesti

1-10-4914/3

Obsah (4)§ 424§ 68§ 74§ 75

1-10-4914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2010. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-4914 (10257000085) Kohtukoosseis Kohtunik Ru

) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav M.U – isikukood xxx, elukoht *, kontakttelefon *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel,*, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud üks kord - 04.11.2009 Lääne PP poolt LS § 747, § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni (tasumata). KrMS § 217 alusel kinni peetud 15.04.2010 kell 19.10 kuni 16.04.2010 kell 13.40 Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista M.U

§ 424järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses M.U kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 15.04.2010 kell 19.10 kuni 16.04.2010 kell 13.40, s.o kaks päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. Vastavalt

§ 74

lg 1 ja 3 jätta vangistus M.U suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 2 kuu 28 päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui M.U 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajajooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1. Määrata M.U katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid 3.1.1.

elama oma alalises elukohas *; 1 1-10-4914 3.1.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.1.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
  5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
  6. aprill
  7. a. 3.
  8. Kui M.U katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

  1. Välja mõista M.U'lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
  2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - 3262,50 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni 50 senti) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada ) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
  3. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 1164 (üks tuhat ükssada kuuskümmend neli) krooni. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega õigus esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Kriminaalasjas süüdistatakse M.U't selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 15.aprillil 2010.a kella 19.10 ajal Lääne maakonnas Risti asulas Haapsalu mnt 1 maja juures juhtis J. R.le kuuluvat ja tema kasutuses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Toyota Corolla registreerimismärgiga * * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARF-0010 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,15 mg/l +- 0,10 mg/l, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,05 mg/l, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“ juhtis M.U mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. 2 1-10-4914 Eeltoodu alusel süüdistatakse M.U

§ 424järgi kvalifitseeritavas kuriteos s.o.

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Prokuröri poolt kohtus M.U'le nõutud karistus:

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 15-16.04.2010.a s.o 2 päeva vangistust ja ärakandmisele kuulub 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vabastatakse M.U vangistusest tingimisi 18-kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab M.U süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi - puudub. Asitõendid - puuduvad. Tõkend - M.U osas ei ole kohaldatud tõkendit, kuid ta on kahtlustatavana kinni peetud 15.04.2010 kell 19.10 kuni 16.04.2010 kell 13.40. /tl 14/, s.o 2 päeva, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS §179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kaitsja taotles vähendada käesoleval juhul sundraha suurust ½ võrra, millise taotluse kohus ka rahuldab ja vastavalt eeltoodule tuleb M.U'lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o (1,5 * 4350) / 2= 3262,50 krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale T. Bekker M.U kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud riigi õigusabi tasu 2424 krooni /tl 25/ ja kohtumenetluses makstud riigi õigusabi tasu 540 krooni, kokku 2964 krooni. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud sõidukulu ja tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, kuna kaitsja on määratud riigi poolt ja eelnimetatud kulud on tekkinud sellest, et kaitsja on väljastpoolt menetlustoimingute piirkonda. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub M.U'lt väljamõistmisele 1800 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 1164 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3 1-10-4914 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.