järgi süüdistatav: O.K (isikukood xxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, keskharidus, töökoht või õppeasutus- töövõimetuspensionär; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: Menetlusosalised ja nende esindajad 1)Tartu Makohtu poolt 19.12.2006
alusel mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud katseajaga 3 aastat, juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 2) Tartu Maakohtu poolt 06.05.2009
MS § 320 lg.1 alusel vangistus 3 kuud,
lg.1 alusel liitkaristuseks vangistus 1 aasta, lõplikuks karistuseks
lg.2 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud 28 päeva; vangistus asendatud üldkasuliku tööga 966 tundi tegemise tähtajaga 24 kuud Tõkend- kohaldatud ei ole. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga Kaitsja : advokaat Anne Vissak. Kohtuistungi toimumise aeg
järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud
lg.1, lg.4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 300 tundi üldkasulikku tööd.
lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.05.2009.a. otsusega mõistetud karistuse (1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust, mis on asendatud 966 tunni üldkasuliku tööga) ärakandmata osa, s.o. 518 tundi üldkasulikku tööd (259 päeva vangistust), võrra, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 818 tundi üldkasulikku tööd.
otsusega määratud tähtaeg, mille lõpuni on jäänud 8 kuud 20 päeva.
lg.4 alusel kohustada O.K*ut järgima üldkasuliku töö tegemise ajal
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi 1)elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata O.K käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks üldkasuliku töö tegemise ajal Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.
O.K*ult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja O.K-lt sundraha 3300 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole tekkinud. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg.1, lg.4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 300 tundi üldkasulikku tööd.
lg.2 alusel suurendadad nimetatud karistust Tartu Maakohtu 06.05.2009 otsusega mõistetud karistuse 966 tundi ÜKT kandmata osa, s.o. 518 tundi võrra, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 818 tundi üldkasulikku tööd.
lg.4 alusel kohustada O.K*ut järgima üldkasuliku töö tegemise ajal
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida O.K-le esitatud süüdistus kui kuritegu
Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. O.K on varem juba karistatud samaliigilise kuriteo eest, mistõttu lisakaristuse kohaldamine aastaks on vajalik. 3 Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Sundraha kuulub KrMS § 2565 lg.2 alusel vähendamisele. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 250 krooni. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 300 krooni. Kohus määrab tasu taotletud ulatuses. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 1020+300 krooni ja kohtumenetluses summas 300 krooni, kokku 1620 krooni. Võttes aluseks kaitsja taotluse ja fakti, et kaitsja kohalesõitmine teisest haldusüksusest on süüdimõistetavale vältimatu, tuginedes KrMS § 180 lg.3, mõistab kohus süüdimõistetult välja õigusabi tasu ja jätab riigi kanda selle osa õigusabi tasust ja kuludest, mis on seotud kohalesõitmisega teisest linnast. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.