1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-08-15730 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja Pärnu Maakohus 31. märts 2009.a. Kuressaare Kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-08-1

§ 199

lg2 p4,7,8 järgi ja Urmo-Rain Markuse süüdistusasi kuritegudes

§de 199 lg2 p4,7,8 ja 424 järgi avalikul kohtuistungil lühimenetluses Prokurör Süüdistatav Svetlana Maripuu L.R, ik. XXX, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud: 1) 18.04.1996 Harju MK poolt KrK § 139 lg 2 p1,3 järgi rahatrahv 1500.- krooni riigituludesse; 2) 29.04.1998 Järva MK poolt KrK §-de 139 lg 2 p1,2 ja 140 lg 2 p 3 järgi vabaduskaotus 1aasta 4 kuud; 3) 25.06.1998 Järva MK poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabaduskaotus 1aasta 5 kuud, mis liideti varasemale karistusele ning lõplikuks karistuseks jäi vabaduskaotust 2 aastat 9 kuud; 4) 08.01.2003 Järva MK otsusega

§ 169

järgi, mis liidetud Järva MK 25.06.98 karistusega, lõplik karistus vangistus 1aasta 7 kuud 13 päeva; vabanes kinnipidamiskohast seoses karistuse ärakandmisega 19. augustil 2004.a.; 2 Väärteokorras karistatud neljal korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; ja URMO-RAIN MARKUS, ik. 37706240216, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 25.03.1994 Harju MK poolt KrK §§ 139 lg 3 p 1; 195 lg 2; 203 lg 1 järgi vabaduskaotus 4aastat katseajaga 3aastat; 2) 10.09.1996 Harju MK poolt KrK § 139 lg 2 p1,2 järgi vabaduskaotus 1aasta, mis liideti varasemale karistusele, lõplikuks karistuseks vabaduskaotust 4aastat 3 kuud; 3) 10.11.1997 KrK 139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabadusekaotusega 2 a, liidetud varasema karistusega, lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust; 4) 13.04.1999 Viljandi MK poolt KrK §§ 176 lg 1; 197 lg 2 p 2 järgi vabaduskaotus 2aastat liidetud varasema karistusega, lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust; 5) 15.10.2002 Harju MK poolt KrK § 195 lg 2 järgi rahaline karistus 5000.- krooni; 6) 20.01.2003 Harju MK poolt KrK § 139 lg 2 p1,2,3 järgi vabaduskaotus 1aaasta 4 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; 7) 27.04.2004 Harju MK poolt

§ 263p 1,4 järgi rahaline karistus 7500.- krooni; 8) 09.12.2004 Harju MK poolt Kr

K § 199 lg 1 järgi vabaduskaotus 1aasta 4kuud tingimisi 2aastase katseajaga; 9) 11.08.2008 Pärnu MK Kuressaare KM poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi vabaduskaotus 8 kuud tingimisi 2aasta 6kuulise katseajaga; väärteokorras karistatud seitsmel korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, on olnud kahtlustatavana kinnipeetud 17.09.2008.a. kuni 18.09.2008.a. (tl.92-93); L.R kaitsja kokkuleppel jurist Harland Paas (volikiri tl.17) ja Urmo-Rain Markus kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp Kaitsjad RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.R kuriteos

§ 199lg2 p4,7,8 järgi ning mõista karistuseks vangistus kuus

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta L.R’ le mõistetud vangistus tingimis 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades L.R katseajal käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 alusel kohustada L.R’ t katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; i 3 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Kohus määrab, et L.R’ le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. L.R anda katseajaks temale määratava Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusoakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 31. märtsist 2009.a. L.R suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend tühistada. Süüdi tunnistada URMO-RAIN MARKUS kuriteos

§ 199lg2 p4,7,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus üheksa

§ 65

lg1 ja 64 lg1 alusel lugedes käesoleva kohtuotsusega URMO-RAIN MARKUSELE mõistetud karistuse kaetuks temale 11.08.2008.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsuse alusel

§ 199lg2 p4 järgi mõistetud karistusega vangistus kaheksa

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

§ 74lg5 alusel pöörata Urmo-Rain Markuse suhtes täitmisele temale 11.08.2008.a.

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt mõistetud vangistulik karistus.

§ 65

lg2 alusel, suurendades

§ 424järgi mõistetud karistust vangistus kaheksa

§ 199lg2 p4,7,8 järgi mõistetud karistuse vangistus kaheksa

§ 68alusel arvata Urmo-Rain Markuse poolt eelvangistuses kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.09.2008.a. kuni 18.09.2008.a., so. kaks

§ 50lg1 alusel võtta Urmo-Rain Markuselt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

URMO-RAIN MARKUS’ t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis eelneval kokkuleppel koos L.R-iga ajavahemikul 09.07 kuni 12.07.2008 a tõkkepuu avamise teel sisse AS Maravo hallatavale territooriumile asukohaga Orissaare v, Tagavere karjäär ning varastas sealt AS-le Maravo kivipurusti SBM tera väärtusega 22340, defektiga ventilaatori 3 KW mootoriga 1000 kr; kivipurusti vinttungraua väärtusega 900.- kr; 5 tonnise tsisterni kaane väärtusega 500.- kr, 15 meetrit keevituskaablit väärtusega 500.- kr, kaks kivipurusti terasplaati väärtusega 1000.- kr, kivipurusti kulunud kõvasulam põhja väärtusega 1500.- kr. Umbes 1 tonn metalli mille hulgas olid vanad veoauto veljed, murtud autotõstuki käppade osad, purunenud purusti terad, remondist üle jäänud metalli tükid, väärtusega kokku 2800.- kr. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis ja sissetungimisega pani Urmo Rain Markus toime

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Isikuna, keda on Lääne Politseiprefektuuri 30.05.2007 otsusega karistatud LS § 74’1 lg 1, 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 12000.00 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 04.05.2007 kell 01.11 Saare maakonnas Kuressaare linnas Kalevi tn 26 ja Lääne Politseiprefektuuri 21.06.2007 otsusega LS 74’19. 74’1 lg 2 alusel rahatrahviga 15000.00 krooni. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 04.05.2007 kell 21.36 Saare maakonnas Kuressaare linnas Põhja tn 24, juhtis 17.09.2008 kell 16.00 ajal Lääne maakonnas Martna vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 30 kilomeetril isiklikku sõiduautot Mitsubishi Galant registreerimisnumbriga XXXXXX keskmises alkoholijoobeseisundis alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,90 mg. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani Urmo-Rain Markus toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusoaliste seisukohad kohtus L.R ja Urmo Rain Markus tunnistasid ennast nendele süüks arvatud kuritegudes süüdi ja palusid kergemat karistust, kui võimalik, siis karistust, mis ei oleks seotud reaalse vabadusekaotusega. Tsiviilhagile vastuväited puuduvad. Süüdistatavate kaitsjad nõustudes kaitsealuste süüdistuste tõendatustega palusid kergemat karistust. Kaitsjad palusid karistuse mõistmisel arvestada vastutust kergendava asjaoluga, milleks on kindlasti 6 süü puhtsüdamlik kahetsus. Prokurör peab L.R ja Urmo Rain Markuse süüdistused tõendatuks. Mõlemad on süü võimelised ja nende süüd välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör leiab, et L.R ja UrmoRain Markuse vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mõlemad süüdistatavad on varem korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteomenetluse korras. Urmo-Rain Markus pani uue kuriteo toime tingimisi karistuse kandmisest vabastamise katseajal. Prokurör taotleb L.R süüdi tunnistamisel kuriteos

§ 199lg2 p4,7,8 järgi tema karistamist vangistusliku karistusega 9 kuud, mis kuulub Kr

MS § 238 lg2 alusel vähendamisele 1/3 võrra. Prokurör peab võimalikuks kohaldada L.R suhtes

§ 74,75 sätteid.

Urmo- Rain Markusele taotleb prokurör süüdi tunnistamisel

§ 199lg2 p4,7,8 järgi mõista karistuseks vangistus 9 kuud, milline karistus kuulub Kr

MS § 238 lg2 kohaselt vähendamisele 1/3 võrra.

§ 74lg5 alusel pöörata Urmo-Rain Markuse suhtes täitmisele temale 11.08.2008.a.

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt

§ 199

lg2 p4 järgi mõistetud vangistus 8 kuud ja

§ 65

lg1 ning 64 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus üks aasta. Urmo-Rain Markuse süüdi tunnistamisel kuriteos

§ 424järgi mõista temale karistuseks vangistus üks

§ 65

lg2 kohaselt suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust 8 kuud eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistus 1 aasta võrra, mõista liitkaristuseks vangistus üks

§ 68alusel kantuks eelvangistuses viibitud kaks päeva.

Kohtu seisukoht Kohus olles viinud läbi kohtuliku uurimise leiab, et L.R süüdistus temale süüks arvatud kuriteos

§ 199

lg2 p4,7,8 järgi ning Urmo Rain Markuse süüdistus kuriteos

§-de 199 lg2 p4,7,8 ja 424 järgi on leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist, kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. L.R ja Urmo Rain Markuse süüd välistavad asjaolud puuduvad. Urmo-Rain Markuse ja L.R süüdistus kuriteos

§-de 199 lg2 p4,7,8 järgi on leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist: Kuriteo teate kohta koostatud õiendiga millest nähtub, et 14.07.2008.a. on politseis registreeritud A. K. kuriteo teade. Teate kohaselt taba lõhkumise teel oli ajavahemikul

1. juulist kuni
2. juuli 2008.a. sissetungitud Saare mk Orissaare vallas Tagavere karjääris asuvale MS Maravo hallatavale territooriumile ning ära oli varastatud erinevaid metallesemeid. Kahtlustatavateks on Urmo-Rain Markus ja L.R, tunnistajaks M. K. (tl.1); AS Maravo (reg. kood 11000517, asuk Saare mk Orissaare vald) esindaja , juhataja A.K. kirjaliku avaldusega politseile ning A. Kaljuste ütlustega kannatanu esindajana, mille kohaselt ajavahemikus 09.07-12.07.2008.a. oli tungitud AS Maravo poolt hallatavasse Orissaare vallas asuvasse Tagavere karjääri territooriumile. Territooriumile oli tungitud värava taba lõhkumise teel ja varastatud oli firmale kuuluvaid esemeid süüdistustes märgitud summades, kokku umbes 30600 kroonises summas (tl.2-4,51-52); Läbiotsimise protokolliga (tl.6-12), millest nähtub, et Saare mk Kaarma vallas Sikassaares asuvasse vanametalli kokkuostupunktist sinna toodud metalli hulgas olid AS Maravo Tagavere karjäärist varastatud metallesemeid. H. S. kokkuostupunktist andis politsei vahendusel üle kannatanu esindajale metallesemete hulgast leitud AS-le Maravo kuuluvad metallesemed, millised kaaluti kohapeal ja kaalumise kohta koostati OÜ TK Sameral poolt akt nr
3. Läbiotsimise käigus võeti politsei töötajate poolt kaasa ka metalli üleandmise-vastuvõtmise akti 12.07.08.a. koopia. 12.07.08.a. koostatud musta ja värvilise metalli, vanametalli ja metallijäätmete kokkuostupunktile üleandmise aktist nähtub, et M. K. andis nimetatud päeval üle metallesemeid, millede hulgas oli tagavara karjäärist varastatud metalli, saades metalli eest 5912 krooni; 7 Kannatanu A.K. täiendava ülekuulamisel antud ütlustega, millest nähtub, et metallikokkuostust on tagastatud AS-le Maravo vanametalli ja ülekantud tekitatud kahju katteks ka raha. Osaliselt on aga kahju hüvitamata ja tsiviilhagi summaks on 1000.00 krooni (tl.11-12); Tunnistaja T. L.i ütlustega, mille kohaselt 11.07.2008.a. õhtul kutsus tema tuttav L.R teda endale appi metalli peale tõstma. Koos L.R-iga ja viimase juures elava noormehega sõitsid nad Tagaverele. Sõitsid nad sinna L.R kaubikuga. Nad jäid Tagavere karjääri lähedal metsa seisma, kus tõsteti kaubiku peale metalliesemete tükke nagu linttraktori lindi tükid, torud jne. Selle metalli olevat sinna kogunud Aivari sõber. Sealt sõideti veel Tagavare karjääri kus pidi ka metalli saama. Karjäärist tõsteti peale velgesid, ja muid metallist esemeid. L.R sõber pani siis tõkkepuu uuesti kinni. Kogutud ja karjäärist toodud metall sai viidud Sikassaare metallikokkuostu punkti. Abi eest andis L.R temale 250 krooni (tl.13-14); Tunnistaja M. K. ütlustega (tl.15-16). M.K. on L.R elukaaslane. M. K. ütluste kohaselt käisid nad L.R-iga 11.07.08.a. Tagavere karjääri lähedal maasikal. Auto jätsid karjääri viiva tee äärde tõkkepuu taha. Peale maasikate korjamist sai ta Aivariga uuesti kokku ja Aivar rääkis, et ta oli saanud ühe karjääris töötanud vanamehe käest loa viia ära karjääris vedelev metall. Õhtul läksidki nad metalli koos Aivari ja viimase tuttavaga karjäärist tooma, et see metall kokkuostu viia. Metall anti kokkuostu tema nime all. Et tegemist on vargusega, sellest tema siis aru ei saanud; L.R enda süüd tunnistavate ütlustega. L.R ütlused kattuvad põhiosas eelpool nimetatud tunnistajate ja teiste asjas kogutud tõenditega kindlakstehtuga. L.R ütluste kohaselt sai ta aru, et karjääris kohatud vanamehel ei ole õigust sealt midagi lubada. Ta ei küsinud ka omanikult, kelle nime ja telefoni numbri võis karjääris olevalt sildilt välja lugeda, kuna eeldas, et tegu on vana rämpsuga mida keegi ei vaja enam. L.R väljendas kahetsust toimepandu üle ja oli nõus hüvitama tekitatud kahju (tl.19-20); Urmo-Rain Markuse kahtlustatavana ülekuulamisel 12.09.08.a. antud ütlustega (tl.34-36). Nende ütluste kohaselt sõitis ta sama aasta juulikuus väikese autoga mööda tee ääri ja vanu prügimägesid ning otsis ripakil olevat vanametalli. Metalli hind oli kõrge siis ja raha oli vaja. Kogutud metalli pani ta Tagavere karjääri juurde metsa, kuna auto oli väike ja metallikogus osutus siis liiga suureks selle auto jaoks. Siis sõitis ta juhuslikult karjääri ja kolas seal ringi ja nägi seal vedelemas vanametalli. Ta sõitis siis Pärsamaale ja võttis seal ühendust tuttava L.R-iga, kellel on suurem kaubik. Koos otsustasidki nad selle metalli Tagaverelt (metsast ja karjäärist) ära tuua. Kuna metsas oli kaubiku jaoks vähe metalli, siis viskasid nad metalli kaubikusse L.R ettepanekul ka karjäärist. Karjääri sissesõidu ees oli tõkkepuu. Tema tegi tõkkepuu lahti. Kett oli üle tõkkepuu pandud, selle tõstis ta ära. Ta sai aru, et tõkkepuu taga on kellegi territoorium ja sealt metalli võtta ei tohi, kuid siiski otsustasid nad sealt metalli juurde võtta. Järgmisel päeva viisid nad saadud metalli koos Aivari elukaaslasega Sikassaarde kokkuostu. Metalli üleandmine vormistati Aivari elukaaslase nimele, kelle arvele pidi kantama ka raha. Urmo-Rain Markuse süüdistus kuriteos

§ 424

järgi on leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist: Teatisega kriminaalmenetluse alustamise kohta, millest nähtub, et 17.09.2008.a. kell 16.00 RistiVirtsu-kuivastu-Kuressaare tee 30 kilomeetril Martna vallas Lääne mk pidas politsei kinni UrmoRain Markuse, kes juhtis joobnud olekus ja juhtimisõigust omamata 17.08.2008.a. kella 16.00 ajal Lääne mk. Martna vallas , Risti-Virtsu-Kuressaare mnt 30 km sõidukit Mitšubishi Galant reg. nr XXXXXX (alkoholijoove 0.90 mg/l – keskmine alkohoolne joove), so. isikuna, keda on varem karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi ja isikuna, kes on tarvitanud alkoholi, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. Esimene menetlustoiming oli kahtlustatavana kinnipidamine (tl.63); Politsei töötaja 17.09.2008.a. koostatud ettekandega isiku mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiselt tabamise kohta (tl.64-65); Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta 17.09.2008.a., millest nähtub, et Urmo-Rain Markusel 8 tuvastati alkohoolne joove 0,90 mg/l, mida ta ei ole vaidlustanud. Tuvastamise tulemustega on ta nõustunud (tl.66); Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga nr 71 (tl.68); Sõiduki Mitsubishi reg nr XXXXXX registreerimistunnistusega (tl.69-70); Tunnistaja M. K.’ i ütlustega (tl72-73). Tunnistaja ütluste kohaselt töötades politseis ja teostades liiklusjärelevalvet Lääne maakonnas Martna vallas Risti-Virtsu maantee 30 kilomeetril, pidas ta koos teiste kaastöötajatega kiiruse ületamise pärast kinni valget värvi sõiduauto Mitsubishi Galant. Sõidukit juhtis Urmo-Rain Markus ning kontrolli käigus tuvastati temal alkohoolne joove, mida ei vaidlustatud; Tunnistaja R. P. ütlustega Urmo-Rain Markuse alkohoolse joobe esinemise kohta 17.09.2008.a. (tl.89-90); Otsustega väärteoasjades nr:2740,07,000725

1. maist 2007.a. ja 2740,07,000857 21.06.2007.a. ning teiste selle väärteoga seotud materjalidega, milledest nähtub, et
2. mail 2007.a. toimepandud õigusrikkumiste eest on Urmo-Rain Markust 30.05.2007.a. karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 12000 krooni riigituludesse ja 21.06.2007.a. otsuse alusel LS § 7419 alusel rahatrahviga 250 trahviühikut, ehk 15000 krooni . Otsused on jõustunud (tl.76-83); Täiturite vastustega politsei päringutele, millest nähtub, et väärteomenetluse korras määratud rahatrahvid on kohtutäiturite käes täitmisel ja seni on need trahvid tasumata (tl.85,87); Urmo-Rain Markuse kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et ta peeti kahtlustavana kinni
3. septembril 2008.a. alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja vabastati 18.09.2008.a. (tl.92); U.-R.Markuse kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd ja on väljendanud kahetsust toimepandu üle (tl.93-95); L.R ja U.-R. Markuse karistusregistri väljavõtetega, milledest nähtuvad nende varasemad õigusrikkumised ja mõistetud karistused nende õigusrikkumiste eest ning varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste ärakirjadega (tl.23-30,38-47, 97-149). Karistuse mõistmine Pidades L.R ja UrmoRain Markuse süü nendele süüks arvatud II astme varavastase kuriteo toimepanemises tõendatuks ning Urmo-Rain Markuse süü temale süüks arvatud II astme liiklussüüteo toimepanemises tõendatuks arvestab kohus nendele mõlemale karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti võimalust mõjutada süüdlasi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, süüdistatavate perekondlikku olukorda. L.R ja Urmo-Rain Markuse süüd välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, samuti puuduvad nende tegevuses õigusvastasust välistavad asjaolud.

§ 199

lg2 p4,7,8 järgi võib kohus mõista isikule karistuseks rahalise karistus või vangistuse kuni viis aastat.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. L.R on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati 2003.a., vabanes kinnipidamiskohast 19. Augustil 2004.a., samuti on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras, viimati 2007.a. (tl.23-30). Kohus arvestades L.R-ile karistuse mõistmisel eeltoodut ning tema materiaalset olukorda (ülalpidamisel kolm alaealist) last ise on tööotsija ei pea põhjendatuks mõista temale karistuseks rahalist karistust. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, L.R isikut leiab kohus, et L.R-ile mõistetava tähtajalise vangistuse ärakandmine tema poolt ei ole otstarbekas, so. Tema suhtes on kohaldatavad

§-de 74,75 sätted. Urmo –Rain Markust on varem (periood 1994-2008.a. ) kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Viimati tunnistati U.-R. Markus süüdi 11.08.2008.a. Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja) otsuse alusel kuriteos

§ 199lg2 p4 järgi ja temale mõisteti karistuseks vangistus kaheksa

§-de 74,75 sätete kohaldamisega tingimisi karistuse kandmisest vabastamisega kahe

§ 199lg2 p4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo ajavahemikul 09.07.

kuni 12.07.2008.a. ja

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo 17.09.2008.a.

Eeltoodust nähtub, et üks U.-R. Markusele süüks arvatud kuritegudest üks on toimepandud enne eelmist kohtuotsust ja teine kuritegu on toimepandud aga pärast eelmist kohtuotsust tingimisi vangistusliku karistuse kandmisest vabastamise katseajal.

§ 65

lg1 järgi, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras, so. samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Eelpool nimetatud sätted tulevad kohaldamisele U.-R. Markusele karistuse mõistmisel

§ 199

lg2 p4,7,8 järgi.

§ 74

lg 5 alusel, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§-le 65 lg2.

§ 65

lg2 kohaselt , kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra järgides

§-s 64 lg2,4,5 sätestatut. Seega karistuse mõistmisel U.-R. Markusele

§ 424

järgi on kohaldatavad

§ 74lg5 ja 65 lg2 sätted . Kuna asi on läbivaatamisel lühimenetluses siis Kr

MS § 238 kohaselt kuuluvad mõistetud karistused vähendamisele 1/3 võrra. Arvestades seda, et U.-R. Markus on varem korduvalt õigusrikkumisi toimepannud, kuid vaatamata nende eest kohaldatud mõjutusvahenditele on ta jätkanud uute õigusrikkumiste toimepanemist (ühe kuritegudest toimepannud katseajal), siis kohus leiab, et U.-R. Markusele ei saa mõista karistust rahalise karistusena. Kohus arvestades aga U.-Rain Markuse süü puhtsüdamlikku kahetsust , perekondlikku olukorda (ülalpidamisel üks lapse, perekonda veel laps sündimas) leiab, et U. –R. Markusele karistuse mõistmisel võib temale mõistetav karistus jääda allapoole võimaliku keskmise karistusmäära piire ja olla kergem prokuröri poolt taotletust. Kohus leiab aga, et karistuse eesmärke ei ole U.-R. Markuse puhul võimalik täita muul moel, kui vangistusliku karistusega.

§ 68alusel tuleb arvata karistusaja hulka U.-R.

Markuse poolt eelvangistuses viibitud aeg 17.09.2008.a. kuni 18.09.2008.a., so. kaks päeva.

§ 50

lg1 alusel kuulub

§ 424

järgi karistuse mõistmisel kohaldamisele ka lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks.

§ 50

lg2 p2 kohaselt lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kannatanu AS Maravo tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043 alusel rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. KrMS § 175 lg1 p9, 179, 180 lg1 alusel kuulub süüdistatavatelt kummaltki väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni. Seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 305-313, 315, 318-319. Kristel Pedassaar kohtunik