1-09-12614/2

(07231702358)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi I.P süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi Käskmenetluses Prokurör Maksim Kink Süüdistatav I.P Ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. I.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 57 krooni päevamäär, so 5700 (viis tuhat seitsesada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „I.P, 1-09-12614, rahaline karistus“.
2. I.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.P, 1-09-12614, sundraha“.
3. I.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul 1 kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.P, 1-09-12614, kaitsjatasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. JIesitatud tsiviilhagi 12 500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning I.P-lt välja mõista JIkasuks 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: I.P süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 31.08.2007 kella 19.00st kuni 01.09.2007 kella 16.40ni, viibides korteris aadressil XxxTallinnas külas JI, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil esiku kapist JI kuulunud sularaha summas 12500 krooni ja omastas selle. Seega I.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures kannatanu JIütluste ja kahtlustatava I.P süüd tunnistavate ütlustega on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, kriminaaltoimikus leiduvate andmete põhjal päevamäära arvestusega 57 krooni päevamäär, so 5700 krooni, milline rahaline karistus tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ning teda on karistatud vaid väärtegude toimepanemise eest kahel korral rahatrahvidega miinimummääras ja sedagi aastaid tagasi. Sellest saab järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õigusrikkuja, mistõttu puudub vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus peab süüdistatava süü suurust arvestades põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. 2 Kohtueelsel menetlusel on JIesitanud tsiviilhagi 12 500 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud sularaha summat. Kohus asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et I.P tekitas kannatanule varalise kahju 12 500 krooni ulatuses. Kohus leiab, et varaline kahju on JI tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 12 500 krooni ulatuses ning süüdistatavalt I.P-lt JI kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava I.P poolt kavatsetult toimepandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 12 500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on 12 500 krooni ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt 12 500 krooni ulatuses, st varaline kahju tuleb 12 500 krooni ulatuses välja mõista I.P-lt JI kasuks. Märt Toming kohtunik 3