1-09-4683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. novembril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09-4683 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann

§ 120ja § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25.

augusti 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Rein Kiviloo Prokurör Andra Sild Süüdistatav H.B, ik. XXX, töök. OÜ M. P., eluk. XXXXXXXXX XXX XX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX, tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. augusti 2009.a. otsus H.B suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
2. novembril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju maakohtu
3. augusti 2009.a. otsusega tunnistati H.B süüdi

§ 121

järgi ja karistati 3 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 120

järgi ja karistati 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuu pikkune vangistus, mis jäeti tingimisi kohaldamata 18 kuu pikkuse katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. V. Trofomov tunnistati süüdi

§ 121järgi selles, et tema: 2.juunil 2007.a.

Harjumaal, XXXXX külas, XXXXXXXXX XXX X maja ees, lõi A. R. kaikaga vastu vasakut jalga, põhjustades valu ja terviskahjustusena verevalumi vasakul säärel. 6. juunil 2008.a. Harjumaal, XXXXX külas, AS-i M. P. farmi juures, lõi N. R. lahtise käega näkku, põhjustades valu.

§ 120järgi tunnistati H.B süüdis selles, et tema: 2.juunil 2007.a.

Harjumaal, XXXXX külas, XXXXXXXXX XXX X maja juures ähvardas alaealsi V. R. ja Ü. M. tapmisega ning

1. septembril 2007.a. Harjumaal, T. bussipeatuses, vehkides käes hoitud 1 meetri pikkuse kepiga, ähvardast alaealist V. R. terviskahjustusega. 19.septembril 2008.a. Harjumaal, XXXXX külas, XXXXXXXXX XXX X maja juures, ähvardas V. R. tervisekahjustusega. Arvestades süüdistatava H.B varasemat käitumist oli kannatanutel V. R. ja Ü. M. põhjust karta ähvaduste täideviimist. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsiooni väidete kohaselt pole maakohus vastuoluliste tõendite hindamisel pööranud piisavat tähelepanu asjaolule, et maaküsimuses tekkinud vaidluse pinnalt on süüdistataval H.B naabritega pingelised suhtes juba kümmekond aastat. Samuti ei saa ta leppida naabrilaste solvava käitumisega. Kohtus oli süüdistatav vastamisi mitme isikuga, kes olid kokku leppinud temale kahjulike ütluste andmises. Tõsist tähelepanu väärib süüdistatava väide, et ta ei ole 10 aasta jooksul lapsi sõrmegagi puudutanud. Kannatanutel polnud karta ähvarduste täideviimist, sest kui süüdistataval H.B olnuks selline soov, võinuks ta 10 aasta jooksul ähvardused täide viia. 2.juunil 2007.a. läks süüdistatav H.B naabri territooriumile, et paluda lapsevanemail teda narrivad lapsed korrale kutsuda. A. R. ründas süüdistatavat H.B raudkangiga ja kui süüdistatav püüdis ründajalt raudkangi ära võtta, lõi keegi talle kuklasse. Kuklavigastus on kiirabis fikseeritud. Seetõttu käsitleb süüdistatav H.B end konfliktis kannatanuna, mitte süüdlasena. Apellandi hinnangul väärib tähelepanu, et süüdistataval H.B tervisekahjustuse esinemise fakt kannatanud ega tunnistajad oma ütlustes ei kajasta.
2. juunil 2008.a. alustas tüli N. R., kes põhjuseta sõimas süüdistatavat H.B ja lõi teda jopega. Konflikt arenes vastastikuseks kähmluseks ning selle käigus võis süüdistatav tahtmatult kannatanu nägu tabada. Selline tegu pole

§ 121sätestatud süüteona kvalifitseeritav.

Apellant leiab, et H.B süü ei ole tõendatud ning taotleb Harju maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja ringkonnakohtus uue otsuse tegemist, millega H.B mõista õigeks

§ 120ja § 121 järgsetes süüdistustes.

Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsiooni väited pole esimese astme kohtu põhjendatud ja seadusliku otsuse muutmise alusena arvestatavad. Ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea vajalikuks nende asjaolude kordamist. Asjaolu, et süüdistatav H.B ei tunnista inkrimineeritud süütegude toimepanemist, ei sea kahtluse alla kohtus uuritud tõendite kogumis hindamisel põhinevate maakohtu järelduste õigsust. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni etteheitega, nagu poleks maakohus kohtus uuritud tõendeid piisava tähelepanelikkusega hinnanud. Ringkonnakohtu seisukohalt on mitmete kannatanute ja tunnistajate ütlused süüdistatava H.B tegude kirjeldamise osas kattuvad ja neis puuduvad olulised vastuolud, mis seaksid nende tõendite usaldusvääruse kahtluse alla. Olukorras, kus süüdistatav H.B kuritegudena kvalifitseeritud tegude toimepanemises eitab on loogiline, et tema ütlused olulisel määral lahknevad kannatanute ja tunnistajate ütlustes kirjeldatud asjaoludest. Samas toetavad kannatanute ja tunnistajate ütlusi muud objektiivsed tõendid: kannatanu A. R. patsiendikaardi nr.27360 kanne tema jalasäärel punetavast vorbist, verevalumist ning isiku läbivaatuse protokollis fikseeritud 10 cm. pikkusest ja 2 cm laiusest punetusest vasakul jalasäärel. Ringkonnakohtu seisukohalt pole eluliselt usutav, et mitmetel isikutel on ühine motiiv leppida kokku süüdistatavale H.B-le kahjulike ütluste andmise osas. Ringkonnakohtu istungil prokuröri küsimusele vastates kinnitas süüdistatav, et tunnistajatega tal vaenulikke suhteid pole. Seega pole tunnistajail motiivi ebaobjektiivsete ütluste andmiseks. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et kaitsja apellatsioonis osundatud kiirabikaart ( I kd. tl. 45 ) , mis kajastab süüdistatavale H.B-le arstiabi osutamist seoses kukla piirkonna vigastusega on koostatud 2. mail ega saa kinnitada väiteid tuvastamata isiku poolt süüdistatava H.B kuklasse löömise kohta süüdistusaktis kirjeldatud kuriteo toimepanemise ajal 2.juunil 2007.a. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooniga ka selles, et süüdistatav H.B võis kannatanut N. R. lüüa käega näkku ettevaatamatusest. Maakohus on tunnistajate K. J. ja M. A. ütluste põhjal teinud kindlaks, et süüdistatav H.B esmalt lõi kannatanut näkku ning alles seejärel püüdis kannatanu N. R. jopega vehkides süüdistatavat tõrjuda. Ringkonnakohtu hinnangul kummutab see asjaolu täielikult apellandi väite, nagu võinuks süüdistatav kähmluse käigus ettevaatamatusest kannatanut N. R. käega näkku lüüa. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et tapmise või terviskahjustuse ähvarduste mitme aasta jooksul täitmata jätmine tõendab ähvarduste ebaveenvust. Sellise arutlusloogika järgi saaks tõekriteeriumiks ähvardamise reaalsuse üle olla ainuüksi ähvarduse täideviimine. Ähvarduste veenvuse kindlaks tegemisel on maakohus õigesti hinnanud kannatanute eripära kannatanuteks olid alaealised. Süüdistatava ähvarduste kriitiliseks hindamiseks puudus lastel täiskasvanute elukogemus. Alaealine võib võtta tõsiselt ka sellist ähvardust, mis täiskasvanule tundub ebareaalne, paljasõnaline.

§ 120

sätestatud kuriteokoosseisu täitmiseks pole tähendust asjaolul, kas süüdlasel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise võimalus või kavatsus. Piisab kui kannatanu seda oma isikuomaduste tõttu põhjendatult arvas. Neil asjaoludel, on ringkonnakohus veendunud, et süüdistatava H.B poolt süüdistusaktis kirjeldatud kuritegude toimepanemine on täielikult tõendatud ja neile süütegudele on

§ 120ja 121 järgi antud õige juriidiline hinnang.

Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse H.B süüd, tema karistust kergendavat või seda raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on karistamist tähtajalise vangistusega samuti kui selle tingimisi kohaldamata jätmist ja süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamist. Karistused on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsioonide piires ja liitkaristus moodustatud õigesti. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohtus jätab Harju Maakohtu 25. augusti 2009.a. otsuse H.B suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. PREIMER P. RANDMA