järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav G.E Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti vabariigi kodanik, 8 klassi (põhiharidus), emakeel-eesti keel, ei tööta, kriminaalkorras karistatud 1 korral: 19.07.2007.a. Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja poolt
§-de 169 ja 74 alusel 4 kuud vangistust 18 kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud 5 korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Ivo Kütt RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.E
järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust 19.07.2007.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-07-9118 G.E-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 4 (neli) kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis G.E-le mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada G.E-le liitkaristuseks mõistetud vangistus 480 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 (kümme) kuud.
lg 4 alusel on G.E kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
järgi hoidub jätkuvalt kuritahtlikult kõrvale oma nooremate kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, omades võlgnevust perioodi 2004.a. kuni 01.04.2010.a eest summas 179040.00 krooni. 2
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 järgi suurenda G.E-le mõistetud karistust 19.07.2007.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega 1-07-9118 mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust võrra, mõistes G.E-le lõplikuks karistuseks kahe kohtuotsuse järgi 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 480 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 kuud, alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel on G.E kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 2100 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 600 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.