summas 3750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. 1
summas 3750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni Viru Maakohtu 05.06.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus – üldkasulik töö 414 tundi tegemise tähtajaga 18 kuud.
S.K suhtes 26.11.2009 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt S.K-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. esinemine kohtuistungil 100 krooni, käibemaks 20 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Välja mõista S.K-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 892 (kaheksasada üheksakümmend kaks) krooni 80 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) krooni 80 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 7 (seitse) krooni riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb S.K tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 20.04.2010. Süüdistus S.K on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta läks 21.11.2009 kell 02.00 xxx maja juures M T juurde ning armukadeduse pinnal hakkas teda peksma. S.K lõi M T rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus maha. Kui M T oli maha pikali kukkunud, lõi S.K talle mitu korda jalgadega näo piirkonda. Oma tegudega tekitas S.K kannatanu M T füüsilist valu. 2 Seega pani S.K toime teise inimese peksmise, s.o. KarS §121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Prokuröri abi Natalja Firsova, süüdistatav S.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban sõlmisid 20.04.2010 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 75 päevamäära ulatuses, s.o. summas 3750 krooni, millele tuleb liita Viru Maakohtu 05.06.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus üldkasuliku töö näol ja mis KarS §64 lg.2 alusel viiakse täide iseseisvalt. Maakohtu istung Prokuröri abi Natalja Firsova jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus S.K KarS §121 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav S.K jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav selgitas, et käesoleval ajal ta ei tööta, kuid tema rahalise karistuse summa on nõus ära tasuma ema, kelle sissetulek on 20 000 – 25 000 krooni kuus. Süüdistatav kinnitas, et mõistetud üldkasuliku töö tundidest on ta käesolevaks ajaks ära teinud juba üle poole ja jätkab nende tegemist vastavalt koostatud graafikule. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kokkulepet ja palus see kinnitada. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. S.K-le on esitatud süüdistus selles, et ta peksis 21.11.2009 kell 02.00 M T. S.K lõi M T rusikaga näkku ja jalgadega näo piirkonda. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab maakohus, et S.K tuleb KarS §121 järgi süüdi tunnistada. KarS §121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – rahaline karistus. Asja materjalidest nähtub, et süüdistatava puhul on tegemist varem kahel korral 3 kriminaalkorras karistatud isikuga. Samas nähtub asja materjalidest, et käesolevas kriminaalasjas on ta oma süüd algusest peale tunnistanud, viimase kohtuotsuse järgi mõistetud üldkasuliku töö tunde sooritab ta vastavalt ettenähtud kavale ja rahalise karistuse summa on süüdistatava eest nõustunud ära tasuma tema ema. Kuigi süüdistataval puudub ametlik töökoht, nähtub Karistusregistri väljavõttest, et kõik väärtegude eest määratud rahatrahvid on süüdistataval tasutud. Maakohus peab seega veenvaks süüdistatava väidet, et ka rahalise karistuse summa on võimalik ära tasuda ja selle tasub tema eest ema. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – rahaline karistus 75 päevamäära ulatuses, s.o. summas 3750 krooni ja leiab, et nimetatud karistus vastab täielikult toimepandud kuriteole. Samuti on sellise karistusega võimalik saavutada KarS §56 ettenähtud eesmärke – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 alusel tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistusele liita Viru Maakohtu 05.06.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus – üldkasulik töö 414 tundi tegemise tähtajaga 18 kuud.
MS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §121 ettenähtud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub summas 6525 krooni. S.K-lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha Lisaks sellele kuulub S.K-lt riigituludesse väljamõistmisele KrMS §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 892,80 krooni ja kohtulikus menetluses 172,80 krooni ning KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 7 krooni. Süüdistatav S.K kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. Kaitsja palus maakohtu istungil samuti kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 20.04.2010 prokuröri abi Natalja Firsova, süüdistatav S.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani poolt sõlmitud kokkuleppe. 4 Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.