4-10-681/6

Väärteoasi nr.4-10-681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 09.04.2010.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri KKB LMT 02.02.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,000268 A.N karistamises LS § 74 22 lg 2 ja lg 4 järgi Kaebuse esitanud isik A.N, isikukood xxx, Elukoht xxx Töökoht Ha OÜ Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja A.N kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri KKB LMT - esindaja Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Tühistada Põhja Prefektuuri KKB LMT 02.02.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,000268 osaliselt lisakaristuse osas, kergendades karistust. 22 Mõista A.N-ile LS § 74 lg 4 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine osade kaupa 4 kuu jooksul, igas kuus tasuda 1050 krooni. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS 22 A.N karistati LS § 74 lg 2 ja lg 4 alusel rahatrahviga 4200.- krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selle eest, et tema 12.01.2010.a. kella 09.13 ajal juhtis Harjumaal Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi mnt.

1. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 26 km/h võrra, sõites kiirusega 80+-4 km/h. KAEBUSE SISU Kirjalikus kaebuses taotleti kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse osas juhtimisõiguse allesjätmist ja rahatrahvi vähendamist ja trahvi tasumist maksegraafiku järgi. Juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töötamiseks, nimelt töötab menetlusalune isik autojuhtvarustajana. Muud tööd peale autojuhtimise ta teha ei oska. OTSUSE PÕHJENDUS Menetlusalune isik kiiruse ületamist ei vaidlustanud, tunnistades, et teadis kiirust piirava märgi olemasolust, kuid oli nii sügavas tööga seotud mõtetes, et ei pannud liiklusmärki tähele. Kiiruse ületamine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et A.N sõitis teelõigul, millel lubatud kiiruseks on 50 km/h, kiirusega 80 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 26 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on küll märgitud kiiruse mõõtmise kuupäevaks 21.01.2010.a., kuid kohus loeb seda protokolli koostaja inimlikuks eksituseks, sest kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostamise kuupäev ja väärteoprotokolli koostamise kuupäev on 12.01.2010.a. Ka menetlusalune isik ei vaidlustanud väärteo toimepanemise aega. Seega on A.N-ile väärteoprotokollis etteheidetava väärteo toimepanemine tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi. A.N karistati rahatrahviga 4200 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohus ei pea rahatrahvi vähendamist põhjendatuks, küll aga leiab, et lisakaristust võib ühe kuu võrra vähendada, sest varem ei ole menetlusalusele isikule lisakaristust kohaldatud ja esmakordselt lisakaristusega karistamisel võib see olla sanktsioonis märgitud miinimummääras. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, sest isikul on neli kustumata karistust just kiiruse ületamise eest. Järjekordselt samalaadse väärteo toimepanemine näitab, et ainult rahatrahvid ei ole mõju avaldanud ja tuleb kohaldada ka lisakaristust. Kiiruse ületamise põhjusena menetlusaluse isiku poolt öeldud mõtetes olemine ja sellest tingitud tähelepanematus ei saa kuidagi olla arvestatavad lisakaristuse mittekohaldamiseks, sest Liiklusseadus kohustab kõiki liiklejaid olema liikluses hoolikad, tähelepanelikud ja ettevaatlikud. Seega eripreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt on põhjendatud A.N-i suhtes lühiajalise lisakaristuse kohaldamine. Kohus juhindub V™S § 132 p.
2. Kohtunik