§ -de 215 lg1 ja 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav Alaealine X X, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 05.08.2008.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt
lg 2 p 1,3 alusel 3 kuu vangistusega, kuid
lg 1 p 2 alusel vabastati karistusest ning allutati käitumiskontrollile
MS § 201 lg 2 alusel kriminaalasja nr 06274000416 menetluse X X`i kahtlustuses
MS § 202 lõike 7 alusel menetluse kriminaalasjas nr 07274000251 X X`i kahtlustuses
p 1 ja p 4 järgi /tl 55-59/ ning Saare maakonna alaealiste komisjon on X Xi käitumist arutanud kolmel korral /tl 35/. Väärteomenetluse korras karistatud 9 korral; tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 2 Kaitsja Vandeadvokaat Alla Raudsepp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada X X kuriteos
§-de 215 lg1 ja 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus viis
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka seoses kuriteo toimepanemisega X X`i joobeseisundis isikuna kainenemisele toimetamise aeg alates 12.veebruarist 2010.a kell 01.00 kuni 12.veebruarini 2010.a kell 14.35, s.o 1 (üks) päev, mistõttu X Xi poolt ärakandmata karistuseks jääb 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta X X’ ile mõistetud ärakandmata vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades X X’ i katseajal käitumiskontrollile.
lg 1 alusel kohustada X X’ ilt katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg2 p2 alusel määrata X Xile kohustuseks katsejal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohus määrab, et X X’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. X X anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Peale selle X X, 11.veebruaril 2010.a kella 23:45 ajal vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust omamata juhtis Saare maakonnas X vallas Laadjala-Karja maantee 13,6. kilomeetril liikudes X küla suunas X X`ale kuuluvat sõiduautot BMW registreerimismärgiga XXX XXX, millise oli eelnevalt kasutamiseks võtnud ilma auto seadusliku omaniku loata ning isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,81 mg/l +- 0,17 mg/liitri kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,64 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“, juhtis X X mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellise tegevusega X X, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on saatnud toimiku X X süüdistuses
§-de 215 lg1 ja 424 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. X X on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. 4 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav X X ja tema kaitsja vandeadvokaat Alla Raudsepp nõustusid X X ’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus X X’ ile nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 ja
järgi kvalifit s eer it avat e kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale
lg 1 alusel 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka seoses kuriteo toimepanemisega X X`i joobeseisundis isikuna kainenemisele toimetamise aeg alates 12.veebruarist 2010.a kell 01.00 /tl 11/ kuni 12.veebruarini 2010.a kell 14.35 /tl 11 pöördel/, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et X X kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lõikest 1 punktidest 15 tulenevaid kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. X X selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. X X on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav X X, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohus leiab, et X X tuleb süüdi tunnistada
§-de 215 lg1 ja 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus on vastavuses
§-s 56 sätestatuga. X X on kuriteod toimepannud alaealisena, kriminaalhooldusametniku kohtueelses ettekandes on asutud seisukohale, et X Xi suhtes võib kohaldada
MS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub X X’ lt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. X X saab 10.06.2010.a. täisealiseks ja seetõttu ei pea kohus põhjendatuks panna menetluskulu hüvitamise kohustust emale, kes kasvatab lapse üksinda. Perekonnas on veel õde. KrMS § 175 lg1 p4 alusel on menetluskuluks ka määratud kaitsjale makstud tasu, milline kuuluks KrMS § 180 lg1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Käeolevas kriminaalasjas on kohtueelses menetluses arvestatud kohtueelse menetleja määruse alusel kaitsjatasu summas 2246.40 krooni /tl.25-28/. KrMS § 180 lg1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdistatav. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. X X on alaealine, kellel endal rahaline sissetulek puudub. Perekonna ainsaks ülalpidajaks on ema X X. Perekonnas on veel üks laps. Kohus 5 eeltoodu alusel leiab, et X Xi võib vabastada kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Menetluskulu tasumine ilmselt käib süüdistataval üle jõu. X Xilt on juba väljamõistetud riigituludesse sundraha. Arvestades aga X Xi poolt õigusrikkumiste süstemaatilist toimepanemist, ei saa tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnata kuigi heaks ja seetõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada K.A poolt tasumisele kuuluvat sundraha suurust. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.