järgi käskmenetluses Süüdistatav Z.F (IK:XXX; elukoht: XXXX XX-X, Tartu; varasem karistatus: kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.05.2010) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.F
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o 32 640 (kolmkümmend kaks tuhat kuussada nelikümmend) krooni.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et Z.F tuleb rahaline karistus tasuda ositi, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 6 (kuue) kuu jooksul igakuiselt vähemalt 5440 (viis tuhat nelisada nelikümmend) krooni hiljemalt kuu 20. kuupäevaks kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
lg 1 p 1 järgi mõista Z.F-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse tähtaega hakata arvestama alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.F-ilt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 20 (kakskümmend) krooni ja 10 senti ning määratud kaitsjale makstud tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Z.F süüdistatakse selles, et tema 21.05.2010. a kella 22.50 ajal Tartus Puiestee tänaval juhtis mootorsõidukit Yamaha XJ registreerimismärgiga XXXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga mõõdeti 22.05.2010. a kell 00.15 tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,92 mg/l, mis vastab liiklusseaduse § 20 lg 3¹ p1 nimetatud tingimustele. Seega pani Z.F, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, toime
Kuriteoga kahju ei tekitatud, asitõendid puuduvad. Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada Z.F süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista rahaline karistus 30 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 1088 krooni, s.o summas 32 640 (kolmkümmend kaks tuhat kuussada nelikümmend) krooni.
lg 1 ja 3 alusel määrata karistuse tasumine ositi: kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda kohtu määratud arveldusarvele kuue kuu jooksul igakuiselt vähemalt 5440 krooni. Lisakaristusena taotleb prokurör
lg 1 p 1 alusel Z.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS §-s 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine. Z.F-ile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Z.F poolt 21.05.2010. a kella 22.50 ajal Tartu linnas Puiestee tänaval mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on tõendatud Silvar Libliku tunnistajana antud ütlustega 22.05.2010 (tl 1-2), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 21.05.2010 (tl 3), tõendusliku alkomeetri väljatrükiga 22.05.2010 (tl 4) ja Z.F kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega 25.05.2010 (tl 6-7). Silvar Libliku tunnistajana antud ütluste kohaselt sai ta 21.05.2010 kella 22.50 paiku teenistuskohustusi täites politsei juhtimiskeskuselt teate Tartus Puiestee tänaval mootorratturiga toimunud liiklusõnnetusest, sündmuskohale jõudes tuvastati mootorratturi juhina Z.F, kellel mõõdeti kohapeal indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,98 mg/l ning hiljem kella 00.15 paiku mõõdeti tõendusliku alkomeetriga lõplikuks joobeks 0,92 mg/l. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja tõendusliku alkomeetri väljatrükilt ilmneb, et Z.F on 21.05.2010 kell 23.20 mõõdetud indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholijoove 0.98 mg/l ja 22.05.2010 kell 00.15-00.21 mõõdetud tõendusliku alkomeetriga kahe mõõtmise tulemusel väljahingatavas õhus alkoholijoove 1,02 mg/l, millest arvestatakse maha mõõtemääramatus 0,10 mg/l, saades lõplikuks mõõtetulemuseks 0,92 mg/l. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega oli Z.F 21.05.2010 kella 22.50 ajal Tartus Puiestee tänaval mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, millega pani toime
Z.F on 25.05.2010 kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud ka ise oma süüd talle süükspandava kuriteo toimepanemises ning avaldanud juhtunu pärast kahetsust.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.F on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Karistust raskendavad asjaolud Z.F puhul puuduvad, karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Z.F puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et Z.F on ülalpidamisel kaks alaealist last.
järgi toime pandud kuriteo eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada Z.F kõige kergema karistuse liigi – rahalise karistusega – on põhjendatud, kuna süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud, ta tunnistab süüteo toimepanemist ning kahetseb toimepandut. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise karistusega, millele lisandub lisakaristusena
Vastavalt
lg 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada Z.F sanktsiooni alammääras, s.o 30 päevamäära suuruse rahalise karistusega on põhjendatud, kuna Z.F puuduvad varasemad karistused, ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu. Kohus leiab, et 30 päevamäära suurune rahaline karistus vastab Z.F süü suurusele ning on vastavuses karistamise eesmärkidega.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Vastavalt
lõikele 3 keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Z.F 2009. aasta keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamisi oli 1088 krooni (tl 15). Seega tuleb Z.F tasuda rahalist karistust 30 päevamäära ulatuses, s.o 32 640 krooni.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine süüdistatavatele majanduslikult ebamõistlikult koormav, arvestades ka seda, et isiku ülalpidamisel on kaks alaealist last, ning on seisukohal, et Z.F-ile mõistetud rahaline karistus tuleb ajatada kuueks kuuks tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena kuue kuu jooksul vähemalt 5440 krooni hiljemalt kuu 20. kuupäevaks kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Lisaks rahalisele karistusele tuleb süüdistavatel tasuda ka menetluskulud. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on Z.F menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 järgi määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 20 krooni ja 10 senti ning sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Peet Teidearu Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.