aprillil 2008.a. otsusega mõistetud karistuse 356 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määrata vandeadvokaat Niina Agarjova tasu õigusabi eest 250 krooni (käibemaksu ei ole). Mõista välja E.D*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 250 ( kakssada viiskümmend) krooni. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049874 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10
Vangistus on ümber arvestatud üldkasulikuks tööks 1154 tundi, mille tegemise tähtajaks on määratud 24 kuud. Määrusega 12.01.2010 pöörati ärakandmata karistuse osa 356 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja algus 09.01.2010.a ja lõpp 31.12.2010.a. Elektroonilise valve alla ja tavakorras tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 09.07.2010.a. Tartu Vangla esitas 02.07.2010.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava E.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla toetab E.D vabastamist enne tähtaega, kuna see on kinnipeetaval ainus võimalus vabaneda käitumiskontrolliga. Puudub kindel töökoht ja elukoht vabaduses. Vangla iseloomustuses on analüüsitud kinnipeetavaga seonduvaid võimalusi ja riske ja vangla on valdava osa nende puhul kirjutanud, et ohtlikkus puudub ja risk olemas. Narkootikumidega seonduvalt on olemas nii ohtlikkus kui ka risk. Vangla peab isikut väheohtlikuks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta E.D tingimisi enne tähtaega vabastamist. E.D puuduvad kindel elukoht, töökoht ja toetav võrgustik. On tarvitanud kõiki narkootikumiliike, mida kätte saanud. Algharidus, vanaema sõnul ei mäleta ta, et Aleksandr oleks tööga hõivatud olnud. Rehabilitatsiooniteenuse võimalused oleksid Männiku tee 92 Tallinnas, kuid isik peab ise neid teenuseid taotlema. Sõltuvusprobleemide risk on kõrge. Kohtuistungil 18.08.2010.a süüdimõistetu avaldas, et ta kavatseb minna elama rehabilitatsioonikeskusesse. Otsis tööd, kuid puude tõttu ( probleem jalgadega) on tööd raske leida. Saab pensioni. Suhteid vanaema ja õega hindab väga headeks. Varem elas vanaema juures. Kavandab ka õe juurde sõitmist. Tahab asuda tööle Loksa tsehhi, mida sea tehakse, kinnipeetav ei tea. Alkoholiprobleem oli, nüüd on vanglas aru saanud, et see ei ole minu teema. Rehabilitatsioonikeskuses on elamine tasuta, ka õe aadressi võib öelda. Prokurör ei nõustu E.D vabastamisega enne tähtaega. Ta ei ole kasutanud neid võimalusi vabaduses, mida talle on antud. Tingimisi karistuse ajal pani toime uue kuriteo ja üldkasulikku tööd ära ei teinud. Vangistuses distsiplinaarkaristus. Kindlat elukohta vabaduses ei ole, ka rehabilitatsioonikeskuses on vaja elamise eest maksta. Kaitsja leiab, et E.D-le tuleb anda võimalus vabaneda enne tähtaega. Tal on töövõimekaotus 50%, saab pensioni ja raha seega elamiseks on. Elama saab asuda vanaema juurde, sugulastega ka head suhted. Töökoht on võimalik leida ka osalise tööajaga. Kohtu seisukohad Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et E.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.
lg 1 p 1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud
Käesolevaks ajaks on E.D temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui 7 kuud, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.D puhul puuduvad materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks- elukoht, töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik. Isiku vabastamisel ennetähtaegselt seob kohus vabastamise ja kriminaalhoolduse kindla, püsiva elukohaga, mis märgitakse kohtulahendisse. Kohtule ei ole teada ühtki püsivat elukohta, kus elamisega E.D kriminaalhooldust siduda: on küll võimalikud elukohad rehabilitatsioonikeskuses, õe või vanaema juures, kuid ükski neist pole kindel ehk püsiv elukoht ja ükski neist pole andnud kirjalikku nõusolekut, et E.D sinna elama asuda saab. Seega- puudub põhiline tingimus kriminaalhoolduseks. E.D ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt põhjendamatu. Juulis 2010 on ta vangistuses kaks korda karistatud distsiplinaarkorras. E.D on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Kõigil kordadel on kohus andnud esmalt võimaluse mitte minna reaalsesse vangistusse. 1.korral karistamisel alaealisena vabastati ta karistusest ja allutati käitumiskontrollile. Selle käitumiskontrolli jooksul pani ta toime uue kuriteo -
Teisel korral 25.02.2008 mõisteti talle karistus tingimisi 3-aastase katseajaga ja ka sellel katseajal pani ta toime uue kuriteo- juba katseaja 1.aastal. Kolmandat korda karistati 09.04.2008, seejuures on kohus pidanud võimalikuks eelmisest karistusest liita ainult 7 päeva vangistust. Ka seda karistust ei määratud reaalse vangistusena, vaid üldkasuliku tööna. Ka seda ta ei täitnud. Nähtub, et alates 2006.a. sügisest, s.o. juba 4 aasta kestel on toimunud pidev võimaluste andmine E.D-le. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli ta määratud elama kindlas elukohas, kuid ta ei elanud seal ja ta tuli kuulutada tagaotsitavaks. Sellisele kinnipeetavale ei ole põhjendatud anda üha uusi ja uusi võimalusi. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu E.D temale Harju Maakohtu 09.04.2008.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Ülle Raag
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.