← Eesti

1-08-14468/11

Obsah (6)§ 320§ 424§ 169§ 64§ 69§ 74

1-08-14468 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2009.a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Kaire Päri Pr

§ 320

lg 1, § 169 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav D.D Elukoht: XXXXXXXXX XX,; isikukood: XXX; Tõkend Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 1-l korral: 10.02.2003.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 424

alusel 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; väärteo korras karistatud 1-l korral. Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Valli Murde (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas Süüdi tunnistada D.D

§ 320lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada D.D

§ 169

järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista raskeimat üksikkaristust suurendades liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. 1

(3)

§ 69

alusel asendada D.D-le mõistetud 5 (viie) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga 300 (kolmsada) tundi, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab D.D järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde AS Olerex Räni teenindusjaama 26.04.2008.a turvakaamera salvestis. Välja mõista D.D-lt 3000.- krooni (kolm tuhat krooni) menetluskulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas, viitenumber 2800049874 või nr 221023778606 Swedbank viitenumber
  6. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. D.D süüdistatakse selles, et tema: - 07.05.2008.a ajavahemikul kell 10:13–10:31 viibides Tartus Riia 132 Lõuna Politseiprefektuuri Tartu kriminaaltalituses kannatanuna ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud

§ 320

järgi vastutusest ütluse andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, andis D.D teadvalt valeütlusi selle kohta, et ajavahemikul 26.04.2008.a. kell 18.00 kuni 01.05.2008.a varastati Tartus XXXX maja hoovist temale kuuluv sõiduauto BMW 320 I reg nr XXX XXX väärtusega 12000.- krooni, kuigi tegelikult müüs D.D 26.04.2008.a. Tartus XXXX endale kuuluva sõiduauto BMW 320 I reg nr XXX XXX suusõnalise kokkuleppe alusel järelmaksuga Raido Kirillov’ile ning andis Raido Kirillov’ile üle sõiduki valduse. Seega pani D.D toime

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise eest, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus. - ajavahemikul 2008.a veebruarist kuni 2008.a novembrini hoidus kuritahtlikult kõrvale 19.02.2008.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 2-07-19962 väljamõistetud igakuise elatusraha summas 1800.- krooni kuus maksmisest oma alaealisele lapsele M.E. 2

(3)Seega pani D.D toime

§ 169

kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. poolt Kokkuleppe sisu.

§-s 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

§-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista raskeimat üksikkaristust suurendades D.D-le liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada D.D-le mõistetud 5 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 300 tundi ning mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab D.D järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Tsiviilhagid ja asitõendid. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed: AS Olerex Räni teenindusjaama 26.04.2008.a turvakaamera salvestis, mis asub kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi alusel on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1138.70+1440 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 94.80 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulu 44.72 krooni. Seega kokku on menetluskulu 9243.20 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 3 alusel 3000.krooni ulatuses ja ülejäänud osas jätab riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik Madis Kägu 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.