4-08-2168/1

Väärteoasi nr 4-08-2168 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 september

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-2168 (2318,08,001818) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik S.F (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON
2. S.F süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
3. S.F-ile määratud arest tuleb ära kanda Ida Politseiprefektuuri Jõhvi arestimajas asukohaga Ülesõidu 1 Jõhvis ning määratud arest tuleb ära kanda hiljemalt 12.10.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole otsuses määratud tähtajaks täies ulatuses aresti ära kandnud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
5. S.F-ilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „S.F, 1-08-2168, joobe tuvastamise tasu“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.09.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 14.02.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 978863 selles, et 14.02.2008 kell 22.28 peeti Madala 5 juures kinni S.F, kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 606/202 nähtuvalt tuvastati 15.02.2008 kell 07.15 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et narkootilisi aineid tarvitanud ei ole. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse oli menetlusalune isiku isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Arvestades taolist asjaolu asub kohus seisukohale, et kohtukutse tuleb lugeda kätteantuks ning seetõttu on menetlusalusele isikule väärteoasja arutamise aeg ja koht teada. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on osaliselt tasutud, osaliselt tasumata. Seega rahatrahv ei ole mõju avaldanud ja kohaldada tuleks teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd varem ei ole teda arestiga karistatud, võib piirduda lühemaajalise arestiga. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millistest osa on tasutud, samas suuremas osas on trahvid tasumata. Kuivõrd rahaline mõjutamine ei ole menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes võib esialgselt kohaldada lühemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja aresti kandmise ajal peaks olema välistatud uute samalaadsete väärtegude toimepanemine. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik