Obsah (4)

§ 424§ 432§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmine asenduskaristuse kohaldamiseks Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Lahend väärteomenetluses Menetlus Määruse tegija Prokur

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Tartu Maakohtu
2. mai 2006 otsusega Z.F-ile mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamiseks. Täiendavad otsustused
3. Saata määruse koopia kohtutäiturile, prokurörile ja sissenõudjale. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud
6. mail 2009 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (™S) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Z.F-ile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks.
7. Kohtu põhjendused 2.
8. Menetluse käik Kohtutäituri esitatud aadressil kohtudokumentide kättetoimetamine süüdlasele ei ole õnnestunud. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. 2.
9. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb otsustada taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine kohtutäituri kohtusse esitatud asjaoludest ja eelnevast täitemenetlusest tulenevalt. Rahaline karistus ja varaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi (™S § 205 lg 1). Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule (™S § 206 lg 2). Rahalise karistuse täitmisele pööramine on sätestatud

§-s 417 (Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine), mille lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on avalduse kohtule esitamisel tuginenud ekslikult ™S § 201 (Rahatrahvi asendamine arestiga) lg-le 1, milles käsitletakse avalduse esitamist kohtule väärteokaristustest tulenevates võlgnevustes. ™S § 8 kohaselt kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri määrusega nr 58 kehtestatud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. Täitemenetlust tuleb võimalikult kiiresti ja viivitusteta toimetada ka seetõttu, et kohtul peab olema võimalus lahendada see kohtulikus menetluses mõistliku aja jooksul, vältimaks karistuse aegumist. Kohtutäitur saab esitada kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks peale seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud, et süüdimõistetu rahalise karistuse tasuks. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta tuleb kohtutäituril asenduskaristuse taotluses esitada usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses sellise usaldusväärse informatsiooni olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada abinõusid süüdlase toimetamiseks kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdlase isikliku osavõtuta kohtulikul arutamisel ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus ei tee üldjuhul toiminguid, mis kuuluvad kohtutäituri kompetentsi. Kohtutäitur on õigustud pöörduma kohtu poole taotlusega asenduskaristuse kohaldamiseks juhul kui võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. ™S § 198 lg 1 kohaselt täitemenetluses pööratakse sissenõue võlgniku varale järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale ning 3) kinnisvarale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitatud taotluses usaldusväärselt põhistanud eelkõige vallasvara puudumist süüdimõistetud võlgnikul. Eelduslikult võlgnikul vallasvara puudumisest saab kohtutäitur järeldusi teha peale kohtumist süüdimõistetud võlgnikuga ™S § 206 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist

§ 424kohaselt.

Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed.

§ 432

lg 3 kohaselt kohtus lahendi täitmisel tekkinud vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab kohus süüdimõistetu osavõtul ning täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses. Kohtutäituri nimetaud aadressil ei olnud süüdimõistetu võlgnikuna kohtukutset kätte ei saanud ning reaalselt kohtutäituri avaldust kohtus menetleda ei olnud võimalik ning kohtutäituri taotlus tuleb rahuldamata jätta. Asjaolust, et kohtul ei olnud võimalik kohtutäituri poolt teavitatud aadressil süüdlasele (võlgnikule) kohtudokumente kätte toimetada ega teda asja arutamiseks kohtusse kutsuda ja tulenevalt ka kohtutäituri eelnevast ebapiisavast suhtlemisest võlgnikuga, kohus järeldab, et täituril tuleb täitemenetlust jätkata. Kui täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud, on kohtutäituri võimalus asenduskaristuse taotlus kohtule esitada. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele vastav. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik