← Eesti

1-07-13463/22

Kriminaalasi nr 1-07-13463 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2009a Jõgeval Kriminaalasja number 1-07-13463 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Vei

§ 76

lg 2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada L.A*i temale Tartu Maakohtu 13.02.2008.a. otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 4 kuud vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 23.11.2009.a esitanud Tartu Maakohtule L.A kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 13.02.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-13463 tunnistati L.A süüdi

§ 209

lg 2 p 1, § 214 lg 2 p 1 ja § 120 järgi ja karistuseks mõisteti

§ 64lg 1 alusel 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja algus 08.08.2007.a, karistusaja lõpp 07.12.2010.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et L.A on vanglas viibimise ajal osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, s.h. vabanemiseelses programmis, on saanud psühholoogilist nõustamist. Rahalisi nõudeid tema vastu on üle 240000 krooni, motiveeritud võlgnevusi 1

(3)likvideerima: Tema arvelt arvestatakse maha nõuete katteks. Omab ametlikku töökogemust mitmetel erialadel, kuid kelmusi on varem toime pannud seetõttu, et ei ole suutnud töötasuga toime tulla. On olemas toetav lähivõrgustik. Elustiil on vabaduses olnud riskiv ja hoolimatu, teisi ärakasutav. Probleeme seoses alkoholiga ei ole, alkoholi tarvitab harva. Korduv karistatus näitab, et kriminaalne käitumismudel on välja kujunenud. Oskab anda soovitavaid vastuseid. Omab kõrget enesehinnangut ja võib olla manipuleeriv. Materiaalsed väärtused on eespool üldtunnustatud sotsiaalsetest väärtustest ja see on loonud aluse kuritegude toimepanekuks. Ei arvesta teiste seisukohtadega, olukordade lahendamisel lähtunud iseenda vajadustest. Kriminaalhooldaja oma ettekandes nõustub L.A vabastamisega tingimisi enne tähtaega, ehkki hindab katseaja ebaõnnestumise riski kõrgeks. On antud soovitus vabastada elektroonilise järelevalve alla, järelevalveseadme paigaldamiseks on elukohas vajalikud tingimused. Kriminaalhooldaja toob esile, et L.A on vangistuses olnud aktiivne programmides osaleja. Tal on lähivõrgustikus (lahutatud) abikaasa, kellega jätkatakse kooselu ja abikaasa ema. Peres on 2-aastane laps. Kaks suuremat last elavad oma ema juures. L.A-le kindlustatakse vabanemisel töökoht OÜ-s Rebasekütt, kus soovitakse teda rakendada töödejuhatajana tema heade suhtlemisoskuste tõttu. Eelmise ennetähtaegse vabastamise korral taotles L.A ise kandmata jäänud 6-päeva vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta ei arvanud varem, et kriminaalhoolduse nõudeid tuleb nii rangelt täita. Kohtu poolt määratud üldkasulik töö jäi tegemata ja see asendati vangistusega. Kohtuistungil 15.12.2009.a süüdimõistetu avaldas, et ta on karistatud 11 korda. Ta soovib vabaneda, et minna tööle ja mitte raisata maksumaksja raha vanglas istumisega. Eelmisel korral kui ennetähtaegselt vabastati, ta ei soovinud vabastamist ja taotles pärast karistuse lõpuni kandmist. Distsiplinaarkaristus on määratud selle eest, et tegi tätoveeringu. Uusi kriminaalasju ei ole, oli kahtlustus väärkohtlemises ja kelmuses. L.A usub, et kriminaalhooldus kergendab tal kohanemist, vanglasse ta enam tagasi ei satu. Prokurör ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Sama abikaasa oli L.A kõrval ka enne vangistust ja kuriteo sooritamist. L.A on korduvalt karistatud ja karistused ei ole mõju avaldanud. On väljakujunenud kuritegelik elustiil, praegu on prokuratuuri menetluses kriminaalasi kahtlustusega kelmuses. Varasemalt ei ole kriminaalhooldusnõudeid täitnud. Kohtu seisukohad L.A on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest:

§ 76

lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu 13.02.2008.a otsusega mõisteti L.A-le karistus 3 aastat 4 kuud vangistust, millest

§ 76

lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) on 1 aasta 8 kuud vangistust, see tähtaeg sai täis 08.04.2009.a.

§ 76lg 2 p 2 tähtaeg (2/3 mõistetud karistusest) on 2 aastat 2 kuud 20 päeva.

See tähtaeg sai täis 27.10.2009.a. Tartu Maakohtu 06.05.2009.a määrusega jäeti L.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 21.05.2009.a. Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76

lg 2 p 1 alusel materjalid uuesti kohtule pärast

(3)§ 76 lg 2 p 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on käesolevaks ajaks L.A saabunud Vangistusseaduse § 76 lg 2 sätestatud tähtaeg (21.11.2009.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et L.A suhtes ei saa kohaldada ennetähtaegset vabastamist. Karistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada

§ 76lg.3 loetletud asjaolusid, s.h.

esmajoones kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohus, uurinud L.A suhtes tehtud kohtuotsust, toob esile, et L.A on viimase kohtuotsusega karistatud teod pannud toime rohketes episoodides ajavahemikus 2004-2006. see tähendab, et vähemalt kahe aasta jooksul püsis kuritegelik käitumine. L.A on täpselt samaliigiliste kuritegude eestkelmuste eest- karistatud kohtu poolt ka aastatel 2004, 2005 (kaks kohtuotsust). See tähendab, et tema stabiilseks käitumisviisiks on kelmust kujutav käitumine, teiste inimeste petmine. Kuna L.A on samaliigiliste kuritegude eest korduvalt karistatud, s.h. ka vangistusega, kuid ta ei ole kuritegude toimepanemist lõpetanud, siis ei ole kohtul praegu mingit alust arvata, et ennetähtaegne vabastamine on praegu õigustatud. Seega kohtu hinnangul kuriteo toimepanemisega seotud asjaolud, aga ka isiku varasema elukäigu ja isikuga seonduvad asjaolud ei anna alust tema vabastamiseks karistuse kandmiselt enne tähtaja lõppu. L.A on toetav lähivõrgustik olnud olemas ka varasemate kuritegude sooritamise ajal ja enne kinnipidamiskohta minekut. See ei ole omanud kuritegudest hoidumise toimet. Kohus suhtub ettevaatusega asjaolusse, et L.A-le on garanteeritud vabanemisel töökoht töödejuhatajana: arvestades L.A käitumisviise, teisi ärakasutavat ja manipuleerivat käitumist, eriti aga tema poolt toime pandud kuritegude iseloomu, tuleb arvestada isiku sobivusega või mittesobivusega teatud ametikohtadele. Iseenesest on õige, et L.A on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, kuid arvestades, et L.A ei ole varasematest rohketest karistustest teinud mingeid kuritegevust lõpetavaid järeldusi, ei ole kohtul veendumust, et nüüd on ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et L.A oskab teoreetiliselt analüüsida ja anda soovitavaid vastuseid, kuid praktikas on olukord teistsugune. Kriminaalhooldaja on pidanud õigustatuks L.A vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus ei näe ka selles abinõus piisavat garantiid, kuna L.A probleemiks ei ole olnud „vaateväljast kadumine“, vaid tema manipuleerimine inimestega ja petmine. Kohus jätab L.A ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Ülle Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.