4-09-9517/1

4-09-9517 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaaanuaril 2010.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Silvi Väikmeri Väärteoasi S.V väärteoasi KarS § 262 järgi Menetlusalune isik S.V (isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, töötab: E G AS, elukoht: xxx)
2. jaanuaril 2010.a. Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuvälise menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Ivo Tamla Menetlusalune isik – S.V, isiku kohtusse Kohtuistungile ilmumata mitteilmumise põhjus kohtule teadmata; Juhindudes KarS § 48, KarS § 262 ning V™S §-dest 83 p 2, RESOLUTSIOON 107, 108, 109, 111, kohus otsustab:
3. Süüdi tunnistada S.V KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises.
4. Karistada S.V KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest arestiga 5 (viis) päeva.
5. Kohustada S.V asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 25.01.2010.a.
6. Aresti kandmise kohaks määrata Politsei - ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema isiku reaalselt aresti kandmisele asumisest. S.V poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel, kohaldada S.V suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Istungil osalenud isikud Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: S.V suhtes on koostatud 08.05.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1102127 selle kohta, et tema, viibides 16.04.2009.a kella 23.00 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil 2 Xxx korteris ja nimelt ajavahemikul 16.04.2009.a. kell 23.00 kuni 17.04.2009.a. hommikuni kuulas oma korteris valjult muusikat, trampis, paugutas ustega, lõhkus mööblit, kisas, millega häiris oma naabreid öörahu ajal ja rikkus avalikku korda. Samuti tema ajavahemikul kell 17.04.2009.a. kell 23.00 kuni 18.04.2009.a. hommikuni kuulas oma korteris valjult muusikat, kisas, millega häiris oma naabreid öörahu ajal ja rikkus avalikku korda. Samuti tema ajavahemikul 18.04.2009.a. kell 23.00 kuni 19.04.2009.a hommikuni kuulas oma korteris valjult muusikat, kisas, millega häiris oma naabreid öörahu ajal, rikkus avalikku korda. Oma sellise tegevusega S.V rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja valiku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 2 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. S.V Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 15.01.2010.a. kell 09.30 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse edastati Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna vanemkonstaabel R. Vassiljev poolt allkirja vastu menetlusaluse isikule – S.V-le isiklikult 22.12.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et S.V süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, vaatamata sellele, et menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest varasemalt korduvalt karistatud rahatrahvidega, jätkab viimane väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Rahatrahvid on menetlusalusel isikul tasumata. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada S.V väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 7- päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et S.V süü väärteo toimepanemises ajavahemikus 16.04.2009.a. kell 23.00 kuni 19.04.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige: Teatisega väärteomenetluse nr 2317,09,003182 alustamise kohta, millisest nähtub, et K. T ’i teavitatakse politsei poolt sellest, et 17.04.2009.a. registreeriti Põhja PP ühtses infosüsteemis POLIS nr 2302,09,0,0040578 all tema avaldus selle kohta, et 16.04.2009.a. hilisõhtul ja ööl vastu 17.04.2009.a. oli aadressilt Tallinn, Xxx kuulda kõva lärmi, sh trampimist, uste paugutamist, mööbli lõhkumist, kõva kisa ja valju muusikat, millega häiriti tema öörahu. 18.04.2009.a. registreeriti Põhja PP ühtses infosüsteemis POLIS nr. 2302,09,0,0041003 all tema avaldus selle kohta, et 17.04.2009.a. hilisõhtul ja ööl vastu 18.04.2009.a oli aadressilt Tallinn, Xxx kuulda kõva kisa ja valju muusikat, millega häiriti ta öörahu. 19.04.2009.a. registreeriti Põhja PP ühtses infosüsteemis POLIS nr. 2302,09,0,0041454 all tema avaldus selle kohta, et 18.04.2009.a. hilisõhtul ja ööl vastu 19.04.2009.a. oli aadressilt Tallinn, Xxx kuulda kõva kisa ja valju muusikat, millega häiriti tema öörahu. Seoses eeltooduga alustati väärteomenetlust nr. 2317,09,003183 Karistusseadustiku § 262 tunnustel, mida menetleb Põhja PP Lõuna PO; (tl. 12) 3 Menetlusaluse isiku S.V 08.05.2009.a. ülekuulamise protokolliga, millisest nähtub, et S.V kinnitab, et kolmapäeva õhtust alates 15.04.2009.a. pidas tema oma sõpradega Tallinnas Xxx pidu nad jõid viina, kes kõik külas olid, seda ta ei mäleta. Pidu aadressil Tallinn Xxx kestis pühapäeva varahommikuni s.o 19.04.2009.a. Sel ajavahemikul s.o. 15.04.2009.a. kuni 19.04.2009.a. kuulas ta kodus valjult muusikat, ajas sõpradega valjuhäälselt juttu, trampisid, käisid aegajalt ka korterist väljas maja trepikojas ja nad võisid paugutada ustega. Mingil ajal täpset kuupäeva ja kellaaega ta ei mäleta, käis kohal ka politsei. Ajavahemikul 15.04.2009.a. kuni 19.04.2009.a. ta mingil ajal magas. Tema – S.V tunnistab, et sellise käitumisega s.o valju muusika kuulamisega, valju jutustamise, trampimise ja uste paugutamisega häiris ta oma naabreid öörahu ajal ja s.o ajavahemikul 16.02.2009.a. kell 23.00 kuni 17.04.2009 varahommikuni, 17.04.2009.a kell 23.00 kuni 18.04.2009.a. varahommikuni ja 18.04.2009.a. kell 23.00 kuni 19.04.2009.a varahommikuni ning ta häiris ka naabrite päevarahu. 06.05.2009.a. käis ta vestlemas oma alumise naabriga, ühe vanema naisterahvaga, tema – S.V vabandas oma varasemat käitumist ja öörahu rikkumist. Miks ta oma korteris pidu pidas ja lärmas, seda ta öelda ei oska. (tl. 2) K T Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonnale 17.04.2009.a esitatud avaldust, millisest nähtub, et aadressi Xxx, Tallinn korteri elanik K. T teavitab politseid sellest, et 16.04.2009.a. kell 23.10 helistas ta telefonil 110, sest Xxx korteris toimus teist ööd vältav mürgeldamine. Nimelt selgitatakse märgitud avalduses, et alates 15.04.2009.a. päevast hakkas kogunema seltskond ning õhtuks võttis „oleng“ tavapärased mõõtmed s.o pidu, jooksmine koridoris, uste paugutamine, trampimine, samuti kostis müra nagu lõhutaks mööblit või toimuks kaklus. Lisaks mürgeldamisele käidi pidevalt alkohoolsete jookide järel. Taolise käitumisega on naaber tekitanud olulise turvalisuse riski, majas viibivad ja territooriumil liiguvad ilma korteriomaniku juuresolekuta võõrad isikud, kes on korduvalt ähvardanu majaelanikke. Naabrit on korduvalt palutud inimlikult suhtuda ning järgida üldisi, majas heaks tavaks kujunenud käitumisnorme, kuid tulutult. Seetõttu palub avaldaja politseil võtta rakendusele vastavad meetmed, et taastada elamisväärne olukord majas; (tl. 3) K T Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonnale 18.04.2009.a esitatud avaldust, millisest nähtub, et aadressi Xxx, Tallinn korteri elanik K. T teavitab politseid sellest, et esitab avalduse seoses naaberkorteris Xxx toimuva peoga, mis algas juba kella 18.30 ajal ja nimelt lisandus korteris viibivatele inimestele veel naisterahvaid ,kes hoidsid käes viinapudeleid. Samuti trambiti, oli vali muusika ning toimus maja sisese ning ümbritseva territooriumi risustamine – tühjad õllepakendid, sukkpüksid, hamburgeri paberid – maja esine ja ümbrus muudeti korteri 6 prügimäeks. Tema – K. T pöördus politsei poole numbril 110 kell 23.00, pisut peale 21.00 koputas ta ka korter 6 uksele ning palus seal viibivat autoomanikku tulla välja ning auto teisaldada. Ta rääkis noormehega põgusalt, mille käigus viimane nentis, et politsei käib, seltskond oli muutunud teadlikuks, samuti märgiti, et nad võivad teha, mida soovivad, Martin uksele ei tulnud. Eeltoodut arvestades palub ta politseil leida võimalus kolmas ööpäev kestev mürgel ja psühhoterror lõpetada. Samuti märgib avaldaja, et 17.04.2009.a. kutsus ta politsei välja korduvalt seda kella 23 ajal ja 00.30 ajal; (tl. 4) K T Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonnale 19.04.2009.a esitatud avaldust, millisest nähtub, et aadressi Xxx, Tallinn korteri elanik K. T teavitab politseid sellest, et kella 01.00 ajal võtsid nad ühendust politseiga telefonil 110 ja seda palvega saata patrull aadressile xxx, kus juba mitmes ööpäev käis jooming, millises osalesid noored mehed ja tütarlapsed. Korteriomaniku poega ei ole juba mitme päeva jooksul näha olnud ning võõrad, teistele majaelanikele tundmatu isikud sisenevad ja väljuvad nii majja, aeda kui ka korterisse nr 6 4 täiesti omapead ja meelevaldselt. Toimub koridori ja territooriumi aiataguse risustamine ning unerahu ja ka päevane rahu – st ei ole võimalik kodus olla, mürgel on nii vali, et üksteisega rääkimine ja üksteise kuulmine teistes korterites on raskendatud, rikkumise eest keegi vastutada ei taha. Senised politsei sekkumised on jäänud suhteliselt tulemusetuks, mürgeldamine, lärm ja lõhkumine vaikivad, kas lühikeseks ajaks või ei avata ust üldse. Maja elanike sh eakate inimeste ja laste igapäevane elu on tugevalt häiritud st puudub võimalus minimaalseks puhkuseks, töötamine ja laste õppimine on tugevalt häiritud seoses monotoonse valjult tümpsuva pideva muusika tõttu. Lisaks soovimatud võõrad on oluliseks turvariskiks st, kui paluda neil lärm ja lõhkumine lõpetada, siis ähvardatakse, kas füüsilise vägivallaga või lubatakse vara ära lõhkuda. Samuti meelevaldne suitsetamine nii majas kui territooriumil võib tekitada tulekahju, sest tegemist on puitehitisega; (tl. 5) S.V suhtes koostatud õiendiga isiku isikusamasuse tuvastamise kohta, millisest nähtub, et 08.05.2009.a. on Põhja PP Lõuna PO vanemkonstaabel L. Toming tuvastanud isiku ütluste võrdlemisel politseiinfosüsteemist üle X tee võrreldes selle andmeid isiku põhiandmetega ning tulemus sobis infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel; (tl. 18) S.V suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete väärtegude – KarS § 262 järigi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega karistatud 7 korral, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks; (tl. 20-29) S.V poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon KarS § 262 järgi on õige s.o avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine, millise eest seadusandja näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p kohaselt on keelatud häirida öörahu (kella 23:00 kuni 07:00), välja arvatud avariiliste tööde või üldkasutatavas kohas Tallinna Kommunaalameti või linnaosa valitsuse loal heakorratööde ja Tallinna Transpordiameti (edaspidi: transpordiamet) loal teetööde teostamiseks ning Tallinna Keskkonnaameti loal olmejäätmete vedamiseks, välja arvatud
7. juuni ja
8. detsembri ööl. Erandjuhtudel, pärast kella 23:00 lõppevate avalike ürituste puhul. Avaliku korra eeskirja rikkumise eest karistatakse KarS § 262 alusel. Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-102-03 punktis 9 on selgitanud, et avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi Samuti märgib Riigikohus, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Sellisteks tegudeks võivad olla näiteks lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. ning, et avaliku korra muu rikkumisena tuleb käsitada näiteks avaliku asja rikkumist, lõhkumist või omavolilist teisaldamist, kui puuduvad kuriteo tunnused KarS § 204 järgi, samuti alkoholi pruukimist avalikus kohas või alkoholijoobes avalikku kohta ilmumist jms. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. 5 Kohtu hinnangul on S.V väärteo toime pannud tahtlikult. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud eelpool märgitud tõenditega ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud käeolevas väärteoasjas puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus S.V poolset kahetsust toimepandud teosse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et S.V on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasutama ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut veelkord rahatrahviga. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik oma käitumisega väljendab hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. S.V ei ole varasematest karistustest, sh rahatrahvid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et S.V tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 5 päeva. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks
9. jaanuar 2010.a. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik