← Eesti

1-10-5258/5

Obsah (6)§ 344§ 424§ 69§ 345§ 64§ 66

Kriminaalasi nr 1-10-5258 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-5258 (09260104371) Kohtunik Li

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav R.N Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töökoht: Konesko AS metallitööline, kriminaalkorras karistatud viiel

(5)korral, sealhulgas: 28.01.2008 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega

§-de 121, 329 järgi liitkaristusega rahaline karistus 60 päevamäära, so 6180 krooni; 15.05.2007 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega

§ 424

järgi 6kuulise vangistusega, mis asendati

§ 69

järgi 360 tunni üldkasuliku tööga ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks; 13.04.2004 Järva Maakohtu kohtuotsusega

§de 329, 424 järgi rahalise karistusega 240 päevamäära, so 12000 krooni ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks aastaks; väärteokorras karistatus kustunud, tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.N

§ 344

lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 6240 (kuus tuhat kakssada nelikümmend) krooni. Süüdi tunnistada R.N

§ 345lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 10400 (kümme tuhat nelisada) krooni. 1

(3)

§ 64

lg 1 järgi liita karistused lugedes kergema kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks kuritegude kogumis R.N-ile mõista rahaline karistus viiskümmend 50 päevamäära, s.o 10400 (kümme tuhat nelisada) krooni.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrata karistuse kandmine ositi igakuuliste maksetena kümnel kuul järjest, kohustades R.N tasuma rahalise karistuse katteks vähemalt 1040 (üks tuhat nelikümmend) krooni kuus 15-ndaks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Sisse nõuda R.N-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest; 3) ekspertiisitasu 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskuludena kaitsjale RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 729,60 krooni, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R.N süüdistatakse selles, et tema, enne võltsitud dokumendi esitamist 03.01.2008 Jõgeva linnas Tallinna mnt 11 asuvale Riikliku Autoregistrikeskuse Jõgeva büroole võltsis kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas 03.01.2008 kuupäevaga koostatud sõiduauto Ford Probe riikliku registreerimismärgiga 429TGD „Müügilepingu“ sellega, et kirjutas nimetatud müügilepingu teksti ja allkirjastas selle dokumendi müüjaxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.o. võltsis nimetatud dokumendil xxxxxxxxxxxxxxxxxxisikuallkirja võltsitud omandiõiguse üleminekut tõendava dokumendi Autoregistrikeskuse Jõgeva büroosse (käesoleval ajal Lõuna Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Jõgeva büroo) esitamise ja sõiduki omanikuvahetuse Liiklusregistris registreerimise eesmärgil. Sellega pani R.N toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Samuti süüdistatakse R.N selles, et tema, 03.01.2008 Jõgeva linnas Tallinna mnt 11 asuvas Riikliku Autoregistrikeskuse Jõgeva büroos (käesoleval ajal Lõuna Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Jõgeva büroo) kasutas teadvalt võltsitud dokumenti, so eelnevalt tema poolt võltsitud xxxxxxxxxxxxxxkui müüja ja tema kui ostja vahelist 03.01.2008 kuupäevaga koostatud „Müügilepingut“, sõiduki Ford Probe riikliku registreerimismärgiga 429TGD omandiõiguse üleminekut tõendava dokumendina eesmärgiga omandada nimetatud mootorsõiduki omandiõiguse ülemineku registrikande tegemisega Liiklusregistris nimetatud sõiduki omandiõigus. Sellega pani R.N toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud 2

(3)dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

§ 344

lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 30 päevamäära, s.o 6240 krooni.

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära, s.o 10400 krooni.

§ 64

lg 1 järgi mõista liitkaristuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 10400 krooni lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

§ 66

järgi määrata karistuse kandmine ositi igakuuliste maksetena kümnel kuul järjest vähemalt summas 1040 krooni kuu

  1. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311,
  2. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 1689,60 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 729,60 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.