Obsah (5)

§ 76§ 113§ 65§ 200§ 64

Kriminaalasi nr 1-08-2301 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprillil 2010.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-08-2301 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi L

§ 76lg 3 ja Kr

MS § 426, § 432 Jätta vabastamata I.S, isikukood: xxx, temale Harju Maakohtu 28.11.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista I.S-ilt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.04.
2. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht I.S tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.11.2008.a otsusega KrK § 100 (

§ 113

) järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel lugedes Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 12.12.2006.a otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistusaeg algas 12.12.2006.a ja lõppeb 11.12.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabanemist

§ 76lg 2 p 2 alusel tekkis 11.04.2010.a.

Tartu Maakohtu 22.09.

1. a määrusega jäeti läbi vaatamata I.S-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamise küsimus kinnipeetava loobumise tõttu nõusolekust alluda elektroonilisele järelevalvele. I.S on varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral: 1) 23.09.1998.a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 - § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 1080 krooni; 2) 19.05.1999.a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 108 lg 1 järgi 7 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat; 3) 29.02.2000.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 6 kuud vangistust; 4) 06.11.
2. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 8 kuud (liidetud Põlva Maakohtu 08.11.2002 a otsusega); 5) 08.11.
3. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi vabadusekaotusega 7 kuud,

§ 65

lg 1 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 3 kuud (liidetud Ida-Viru Maakohtu 16.03.

1. a otsusega); 6) 16.03.
2. a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,

§ 200p 7, Kr

K § 139 lg 2 p 1,2 järgi

§ 64lg 1 ja 65 lg 1 alusel vangistusega 4 aasta 3 kuud; 7) 14.06.2004. a Narva Linnakohtu poolt Kr

K § 141 lg 2 p 1, 3, 4 järgi vangistusega 5 aastat, lõplikuks karistuseks

§ 65lg 1 vangistus 8 aastat, Kr

K § 185 lg 2 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära - 10600 krooni; 8) 09.11.2004. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vangistusega 5 kuud, KrK § 113 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära - 12500 krooni,

§ 65

lg 1 järgi lõplikuks karistuseks vangistus 5 aastat 4 kuud; rahaline karistus liidetud Narva Linnakohtu 14.06.2004. a otsusega mõistetud rahalise karistusega, liitkaristuseks 270 päevamäära, s o 13 500 krooni,

§ 64lg 2 alusel viia täide iseseisvalt; 9) 03.10.2005 .a Võru Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 2,3 järgi vangistusega 6 kuud,

§ 65

lg 1, 64 lg 1 alusel vangistusega 5 aastat 8 kuud, lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 1 järgi vangistus 4 aastat 9 kuud, karistuse algus 03.10.2005 a 10) 12.12.2006. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi

§ 65lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat 9 kuud ja 21 päeva vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on I.S vangistuse jooksul avaldanud korduvalt soovi tööle asumiseks, kuid töökohtade vähesuse tõttu ei ole saanud. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ning Agressiivsuse Asendamise Treening ei ole osalenud. Väidab, et isikliku julgeoleku kaalutlustel ei ole võimalik neid programme grupis läbida. Soovib individuaalset grupitööd, mida viiakse vanglas läbi vähesel määral. Saml põhjusel loobus ka Vabanemiseelses toimetulekuprogrammis läbiviidavast 4-tunnilisest arvutikoolitusest. Grupitöödes tagab vangla kinnipeetavatele julgeoleku ja seetõttu on töös mitteosalemine põhjendamatu. Töökogemused omandas töö käigus. Ametlikult kunagi töötanud ei ole. Vabanemisel puudub igakuine kindel sissetulek. Tartu vanglas töötanud ei ole. Riigikeelt valdab suhtlustasandil. 04.02.

1. a seisuga on aktiivseid rahalisi nõudeid 106 472,96 krooni. Vabanemisfondis on 1866,45 krooni. Vangistuse ajal on materiaalselt toetanud ema. Nüüdseks on mõistnud, et peab ametlikult tööle asuma ja rahalisi nõudeid hüvitama. Tööturuametis arvel olles soovib teha keevitaja eriala paberid. Lähedastest inimestest on tal ema, kellega suhted on olnud keerulised. Kinnipeetava elustiil on olnud hoolimatu ja riskiv. Väidetavalt tarvitas vabaduses sageli alkoholi ja suurtes kogustes. Vangistuse algperioodil esinesid kohanemisraskused, mille tõttu määrati antidepressantravi. Väidetavalt ei avaldanud ravi soovitud mõju ja ta katkestas ravi. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Riskikäitumist suurendab alkoholi tarvitamine, kindla elukoha ja püsiva sissetuleku puudumine, samuti korduv karistatus. Konfliktsitustsioonis võib ohu tekkimine olla vahetu. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54%, muu kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 50 %. Tartu vangla ei toeta ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta I.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. I.S puudub vabaduses kindel elu- ja töökoht. Tal ei ole Tartus sotsiaalset võrgustikku. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Seoses Eestis valitseva massilise tööpuudusega on äärmiselt kaheldav töökoha leidmine ilma hariduseta ja erilise väljaõppeta. Tartu linna asutusele Varjupaik esitatud taotlusele on I.S-ile vastatud, et nende asutusel puudub võimalus vormistada igasuguseid sissekirjutusi Lubja 7 aadressil. Varjupaik ei teosta mingit kontrolli nende isikute üle, kes on ennetähtaegselt vanglast vabanenud. Ajutist varjupaika on võimalik pakkuda vaid juhul, kui on sissekirjutus Tartu linnas. I.S seletas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta on vanglas olnud juba alates
2. aastast ning seega juba küllaldaselt kandnud karistusi. Ta tuli lapsena emaga Venemaalt Eestisse vanaema juurde. Ema ei pööranud talle tähelepanu ja jättis kasvatuseta. Ta kasvas vanaemaga ja peab vanaema enda teiseks emaks. Vanaema ütles, et ta läheb vangi ja nii on läinudki. Vanaema on surnud. Vabaduses tahab ta emaga rohkem suhtlema hakata. Pärast põhikooli lõpetamist läks ta Sillamäele kokandust õppima, kuid see jäi pooleli. Ta on alates märtsist saanud vanglas köögitöölisena tööd ja see talle sobib. Vanglas ei ole ta saanud osaleda sotsiaalprogrammides eelkõige julgeoleku kaalutlustel. Ta on vanglas olnud 7 aastat eeluurimisosakonnas, kust õppimine ei ole olnud võimalik. Ka pidas ta individuaalses kavas prioriteediks töötamist, mitte sotsiaalprogrammi, aga kahjuks varem tööd ei saanud. Ta kavatseb elama asuda Lubja 7 varjupaika. Tunneb hästi selle juhatajat V. K.. Lubja 7 on varem olnud ühiselamu. Seal on võimalik üürida ka eluruumi. Vabanemisfondis olevast rahast saab esialgsed kulutused kaetud. Tööle asumisega probleeme ei ole. Vanglas olles on ta kahe kuu jooksul vabanenud rahalistest kohustustest 65 tuhande krooni ulatuses sel viisil, et on kohtule esitanud taotlused aegumise kohaldamiseks vanadele trahvidele. Prokurör leiab, et I.S-i tingimise ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Selleks ei ole küllaldaselt materiaalseid alused ning määravaks on ka kinnipeetava isik. Kaitsja leiab, et I.S-i tingimis ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja vajalik tema toetamiseks kriminaalhoolduse kaudu pärast vabanemist.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et I.S-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamiseks ei ole küllaldaselt materiaalseid aluseid. I.S kannab karistust esimese astme kuriteo eest ja on ära kandnud enam kui 2/3 karistusajast. Seetõttu on tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks formaalne alus olemas

§ 76lg 2 p 2 järgi.

Materiaalsetest alustest ei ole kindlat elukohta ja garanteeritud töökohta. Sõltuvalt majanduslikust situatsioonist on tööturul töökohtade puudus. Need asjaolud võivad tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral panna kinnipeetava raskesse olukorda. Ka kinnipeetava isik, tema varasem eluviis ja kuriteo asjaolud ei võimalda tema tingimis ennetähtaegset vabastamist, sest I.S ei ole teinud kõike vajalikku oma eluviiside muutmiseks. I.S-i väitel ei ole kuriteod sõltunud temast endast vaid emast, kes on jätnud teda ilma vanemlikust hoolitsusest ja kasvatusest. I.S on tähelepanuta jätnud vanaema hoiatuse, et kuritegelik käitumine viib vanglasse. Esimese kergemaliigilise karistuse järel on ta jätkanud kuritegusid vaatamata uutele karistustele. Seega ei ole I.S-i hoidnud uutest kuritegudest ei lähedase isiku hoiatus ega kuritegude eest reaalselt mõistetud karistus. I.S-i kuritegelik käitumine on olnud sedavõrd aktiivne ning kahjustanud õiguskorraga kaitstud erinevaid õigushüvesid. Seetõttu on I.S vangistuse ajal osalenud pidevalt kriminaalmenetluses. Riigikohtu 25.05.

1. a lahendiga Harju Maakohtu 28.11.
2. a otsuse jõustumisest on tema kuriteod lahendatud. Vaatamata sellele ei ole I.S läinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Tema põhjendusest sotsiaalprogrammist kõrvalejäämiseks ei ole asjakohased, sest programmid on vanglas, kus juhtkond tagab julgeoleku. Kahtlematult on pärast pikaajalist vangistust kriminaalhooldus vajalik, et vabanenut toetada resotsialiseerumisel. Arvestades järelejäänud karistusaega tekib I.S ühe aasta möödudes veel võimalus tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks. Kohus ei äära materjalide kohtusse saatmiseks lühemat tähtaega, sest see kitsendaks vanglast vabanemise ettevalmistamiseks vajaliku töö võimalusi. Resotsialiseerumine sõltub I.S-ist endast. Vanglas on võimalik alustada kutse- ja toimetulekuoskuste omandamist, mida vajadusel saab jätkata kriminaalhoolduse ajal. Küsimuse arutamisega kaasnes menetluskuludena 300 krooni tasu määratud kaitsjale õigusabi eest. KrMS § 180 lg 1 alusel paneb kohus menetluskulud kinnipeetava kanda. Ene Muts täitmiskohtunik